Arogoa Kaisar dangi aotsüla

Tanü asüng asen lima government nung dang masü saka arogo aika nung o nung aser mapa nung oshimashi jembiba aser inyakba osang angashipet angashir. Iba jagi arogo nunger ajak mulung menener aser tanela nung tejangraba-tejangraba akümtsü melen terosepba-terosepba kümadoker. Aji oda, arogo kar nungbo Jubilee amungba otsü kaket dena mesayatettsüsa ataloker, arogo kar nung tambu tantsü rakteper, arogo kar lokti senden nungbo arogo senotsü osang magizüktettsüsa akümer, arogo kar nungbo senotsü samar aser arogo karbo kimonglumong indang tangar den ken o ashishiteptsüsa akümer. Item ajakji Tsüngremi moatsüba ser nung asenok tera mekümdangba aser menendakba agi timtem takoksa dang masü saka maksü dena ajurutsüsa akümba temenen mapatem lir. Atangji, government nungbo ochimashi mapatem inyakba anema bushisüngdangtsü aser merenshitsü atema temzüng ozüng aser inyakyim lateta lir. Iba jagi asenoki anogo shia asen lima nung CBI, ED aser Vigilance teloki government inyakyim nung dang masü saka business nung dena ochimashi inyakba tsütsü temulung melemi bilemba mapatem bushisüngdangba angashir aser angur. Ajisüaka, talisa asen lima nung arogo aser mungdang nung ochimashi inyakba mapatem yimjak nung jembiaka, itemji bushisüngdanga aibelener dang merenshiba aser menokdaktsübabo aibenbo mangashir. Ashiko, iba jagi balaka temulung ulur asütsüa akok. Atangji, kadamasü kaji arogo nunger sen chitsüba mesüra arogo nunger li rakzükba mesüra arogo nung tiyazü jembiba anema arogoi tai adoktsüa tasak aser madoktsüsa taksaba ta ratamata tulu nung asenok tamangertema memesük aser mamangertema masü ta tom nung asenok chidaka lir. Iba ama tensa nung asenok arogo nungertemi aiben arogo kodaser okadaki aotsü ta jembir. Ajisüaka, asenoki metettsüba kaji, alima nung okadak kümteta ayuba ya arogo nungertemi alima nung inyakba mapatem ya ochi asü shitak ta angadanger bendangtsütsü asoshi kümteta ayuba sabang ka lir. Aji oda, okadak ya Kaiser meyong obendangdak, idakji Kaiser yimli kübok alir tamanger aser mamangertem shirnok anemsa ken o bener arudir, item ken o ajakji angadanger bendangtsütsü. Aji oda, Mathi 22:21 nung “ ajangla, kechi Kaisar meyong aji Kaisar nem agüjang aser kechi Tsüngrem meyong aji Tsüngrem nem agüjang,” ta Yisui shia aliba ya sen dang masü saka ken o aser nebo dena lir ta asenoki angatettsü junger. Alima nung arogo nunger ka tepseta yur kotak nung dang jembidi ta asenoki ashitsü asü ? Mesüra arogo nunger kimonglumong ka kari rakzük nung, kecha masüar na agiang ta ashitsü asü ? Arogo nung inyakertemi arogo senpong azünga agitsür yutsür ao nung, kecka masüar odang tokjang ta asenoki ashitsü asü ? Masü, atangji, tanelabo kotak nung Tsüngremi bendangtsü saka alima nung ali tashi asenok taküm mapabo Kaisari bendangtsü. Aji oda, Kaisar obendangdakji temenen sabang amato bilema asenoki alima nung Kaisar dangi moura asenok Tsüngremer obendangdak matongdang asenok ajak ashir auer aser nisung tepseter kümer alitsü. Aji oda, tanü ama arogo nung ochimashi mapatem atalokdang Yisuibo Kaisar dangi oang ta ashi ser nung asenoki moura asenok akoksatsü. Aji oda, yimten nung ochimashi mapatem inyakbabo tai, anungji merenshitsüla saka arogo nung ochimashi inyakbajibo kecha masü tai adoktsüla ta masü saka arogo nung ochishia shitak inyakbaji Tsüngrem nem agütsüdi aser ochimashi inyakba mapatemji Kaisar nem agütsüdi. Tanü putu tensa nung asenok arogo nunger Court-i maotsü, FIR magütsütsü aser yimten nema magütsütsü ta asübaji temenen miimbanga yudi ta ashiba den kasa lir. Yisuia, Peter, Yohan aser Pual-ia Pilate aser Kaisar court-i maotsü aser menokdaktsü ta mashi. Item obendangdakjiang Tsüngremer sentong atalok. Aji oda, government meyong, private meyong aser yabo arogo meyong ta mali, ochimashi mapaji kasa ochimashi mapa, ajak atema maksü aser takoksa, anungji ajak atema ozünga aser temerenshia kasasa angutsüsa Kaisar meyo.ngji Kaisar nemsa bendangdaktsütsüla. Iba jagiang asenok tajungba küma melenshitsü aser Tsüngrem meyong shilem shitak Tsüngrem nem agütsütettsü.