Artsü aser Tenemtsüng lenmang

Tang Tsürangkong tsütsü Assam den artsülen timtem adokba tensa tia reprangdangtsü asoshi Nagaland nung tang yimten telok (political party) tasen tentetba Rising People’s Party (RPP) purtem tsüngdong oagi nübortem den ajurua jajaba mapa jagi tanga yimten teloktema ajungshir alitsü imlar. Kasa alisa süaka Nagaland o Assam na tsüngda ali madak kibur akümba sobaliba yimya balala lir. Assam tsütsübo ali kiburji Assam government saka Nagaland tsütsübo ali kiburtemji kija aser kibongtem lir, kechiyong Nagaland nungbo mezüngyongi government li mali, anungji government ali nüngdak dang kija (nija) dang alir. Atangji, Nagaland nunga government meyong arem wazüka ayuba tesem karbo lir saka itemjia nisungtemi atsüngsepa agimadagi. Aji oda, talisa Assam den arrtsülen Nagaland government li maliba agi, ashiko, Tsürangkonglen dang masü saka tangalena Assam police-temi Naga nunger kiojen bendoka atudang Nagaland government-ibo kanga süoki ia mebilemer südi ta bilemer. Artsülen dang masü saka Nagaland nungbo Tsürangkong tiyong nung Assam police camp lir, iba atema kenüa shingaia Nagaland tatar senden nung ken o benoka jembiba mangashi. Joko, Assam tsütsübo artsü sema Assam police tesep yanglua alitsü Assam government sentong lir saka Nagaland tsütsübo artsü kümzüka ayutsü atema sentong tasen renemba osangbo kecha mangashir. Aji oda, Assam aser Nagaland na tsüngda artsü nung mangatettep adokba ya, kodang jungjunga reprangdangdir, government o government na tsüngda masü saka Assam government o Naga public na tsüngda rarar amai reprangtetter. Iba jagi Nagaland-i makok aiben Assam police-tem nem Naga nunger lu aser kiojen amokbangdaktsür. Iba tensa tiaji khen jungjunga government nung alirtemia aser nübortemia bilemdanger, Assam nunger ket nungi artsülen Naga nunger lushi kümzüka ayutsü asoshi asenok ali madak kibur akümba yimya ya melenshir, Assam nunger den mangatettep aliba lushi ajakji Nagaland government li kümer, yangji Assam nunger amaji Nagaland police traing center tapu balala lapokyonga ao nunga ajungtsü südi ta bilemer. Ano, Assam nungertemi artsü nung timtem agütsüba ajanga asenok nübo, mapang aser rongsen nung takoksa majurutsü atema tenemtsüng lenmang (Foothill road) ya akok tashi tekaratiba nung renemtsüla. Iba lenmang ya Kohima len alirtem asoshibo kangabo nüngdak madoker, saka talisa Mon, Mokokchung, Longleng aser Wokha district nung alirtem asoshibo alima nung taküm jangratema alitsüba lenmang tongtibangtiba lenmangji ya lir. Atangji, iba tangatetba nung Foothill Co-ordination Committee purtemia kanga meranga government den nüngsenbangsen jenti agia tongtepratepa inyakba angur. Iba ola jagiang tang tashi nung inyaka aoba mapatem ya inyaker. Ajisüaka, Committee purtemji nübortemi ita sen agüja inyakdaktsür masü aser parnok kisüng lenmanga masü saka Naga nunger yimkong jajatsüba lenmang, anungji iba tenemtsüng lenmang yamai merenemteti züdaka mayui Mon, Mokokchung, Longleng aser Wokha district-tem nung aliba nübortemia ola adoktsüla. Asen lima nungbo kümli ajunger ajungdakbo kecha maka, anungji nübortemi longkak aita ola madok tashibo kecha mataloker. Atangji, government sentong nungbo foothill road nungji khen nung gari pezü pongo tashi tsüiteptettsüsa yanglutsü enoka alitsüa akok, saka iba sentong tulubaji matalok dang tang ama artsülen timtem atalokyonga asen sentongbo methitemi inyaka otettsüsa gari ana tsüitepshi lenmangbo menua melii renemtettsüla. Asen lima tilaka nung ya nübortem asoshi terenlok mapatem kechisa inyakdar ta reprangdangra, kecha nunga long ka ta meyipa mangur. Tang asenok taküm aliba yabo kar relief jang agi aser kar government ita sen anguba agi taküm alir. Iba tiaji kodang jungjunga bilemdangdir, asenok alima nung taküm aliba tetezü aser nükjidong kecha maka tebok süngra ojang ta ser alir amai asenok alir ta rajemtettsü. Alima nung ya chiyongtsü asoshi alir masü saka mapa inyaktsü asoshi chiyonger, anungji chiyonger mapa inyakdak akatsüsa asen lima nung asenoki tamasa foothill road ya lapoktettsüla aser iba lenmang songa electric light aotsüla. Ibaji danga government-i inyaktsüra, iba foothill lenmang ajanga rongsen agir magima jateta adokdaktsütsübajibo lanurtem mapa asütsü. Asenok Assam ajanga senzütsü mechi asenoki tang ama artsü dak aketba ken o Assam den tasü itta mejembitet tashi, parnok temulung tuluba tuluba akümtsü aser asenok tilaba tilaba akümtsü. Tang tangbo maparen aika nung asenok parnok dak metaloker alir. Aji oda, chiyongtsüa par lima nungi bener atutsü aser lenmanga par lenmang nung mejajara tejajadak maka ta asü tashi, artsülen anogo shia tesem ka nung mesüra ka nungbo parnok nem asenok karbosa mezüngmeshidaktsütsüsa akümtsü.