Asayadak tajung akatsüla

Taküm 2017 küm Mokokchung District Football Association (MDFA)-i ayongzükba football asayamong kanga junga tembangtetba asoshi MDFA purtem nem tenüngsang agütsütsü tetemsü. Iba ama asayamong ka ayongzüka alitsüba ya mapa temela masü, kechiyong asayartem aser asayadak tajung liaka nübo aser rongsen tenla agütsür melira mayongzüktettsü. Ibaji kodang bilemdangdir, Mokokchung district nung akaba temoatsütem rongnung saisapong tapu balala nung asayar tajung adokba ya ka asütsü. Ajisüaka, tanü tashi asayartema jangratema yiruyipongtsüsa masü kecha tarendak melii asayatettsüsa aser tereprangertema nümadangdanga anisüngzüka mener reprangtettsüsa football asayadak tesem tajung kata makaba ya asenok ajak asoshi tamakok asütsü. Joko, India nunga FIFA U-17  asayamongbo Guwahati tashi arua asayatsüsa sentong yanglur, saka Guwahati tashi arurbo Nagalandbo tetetshia metetshir, kechiyong bendanger jaoka football asayatsüsa Mokokchung nung dang masü saka Nagaland ajunga nung asayadak tesem kata yanglua maka. Tanga district-tem ken yutsür, Dimapur, Kohima aser Mokokchung nung danga football stadium tajung kakabo linütsüka saka tang tashi item tesemtem nung akaba ground nungji tsünglu arura lishi aser anü pura auyi den melangteptsüba daka alaka tanga shimtsü kecha lenmang mali. Tawa Dimapur nung teyangludak state stadium nungbo lanurtem telok ka asayaba sentong ka alidang terepranger amendak gallery chirep saka tia junga teyirua shinga meyiru. Dimapur nung yangluba Nagaland state stadium yabo kodanga merenemtsüsa Detail Project Report ka jungjunga renemer tenzük amai putu jenaka merenemer. Iba amaibo tanga state nung youth aser sports mapatem reprangba department-ibo meinyaktettsü. Itemji bilemdangbo tezüdangtsüka aser asaya jangrar lanurtem danga taaktsüka bilemer. Ano, Nagaland nung akaba sports school aser hostel-tema reprangdanga odangra temulung ashitsüka angutsü. Ajisüaka, tanü District shia nung saisapong meimertemi tezümedangi tarutsü lanurtem mechi asayadak tajung yanglutsütsü aser asayamong ayongzüka amongtsübaji pei kija mapa amato bilema inyaktsüla. Alima ka ajungtsü asoshi konga aser kodanga nisung aika longjemer metenzük saka nisung kati temulung agütsüba ajanga aser nisung kati tenla agütsüba ajanga alima jungadoker aser nisung tajung aika adokdaktsür. Iba tangatetba nung MDFA telok amai anibelem arema Mokokchung district nung kechisüdir süaka taruba küm pongo tsüngda ‘ world class’ football asayaba stadium tajung kabosa mesüra anabosa yanglutsü temulungtetba nung tang yongi mapa tenzüktsüla. Item mapa inyaktsüba ya alima nung sen maka masü kar saka lanurtem asoshi temulung agüja inyaker lenir aser yimsüsür agi anüngba ajanga lir. Asenoki alima renloktsü indang jembir saka alima renlokba ya asen kija alitsü kiojen yangluba aser asen kija agitsü farm yangluba agi merenloktsü. Asen ki aser asen farm tama masü saka lanurtem shisa renlokdak aser parnok dak aketba sempettem tagidak küma moludak aser tsüngtetdak tesem yanglutsüba nung temulung tagütsüba agüja inyaktsüla. Tsüngremibo asen jala jabasotem nem tang alima nung tajungtiba aser tajungtila asayartema ajateta takok angutsüsa sempet agüja lir saka itemji rutetdak aser molutetdak asenoki tesem tilaka danga magütsür. Tanübo asenok mapa ajak agi sen bendenli ki süli, farm yangluli aser electioni ili ta asüba mapatem agi lanur tajung aika tamajung kümdaktsüogo.Joko, ki masü lanurtem taküm yanglutsütsüla aser farm masü lanurtem tajung kümdaktsütsüba lu ayimtsüla aser auyaba sen agi vote alia electioni maitsüla. Kodang asen lima nung shisarenlokdak tesem tajung kadir aser asayadak tesem tajung yanglutsüdir, idangjibo lanurtemi tebilemtsü masü temoatsü bener arutsütsü. Idangjiang lanurtemi asen lima ya nüchi pur aliba lima mesüka kümdaktsütsü. Iba nükla nung asenokbo asen lima ya World Cup asayaba lima ka kümdaktsüdi.