Asen Kaketshirtemia Koda Bilemer? (Kaketshirtemi miima shimokba (backdoor appointment) ya ang aginür asü?)

~ S. T. Yapang Lkr. Kohima.

(Yashi adok nungi…)

Reprangdangra sorkar Department ajak ya alima yanglutsü, nisung tamajunger azüoktsüba, sensaker takar kümdaksütsüba, mapa inyak mashi alirtem mapa inyak sayua pei tebok süngdaksütsüba Department-tem dang, saka itemji asangsang nung ataloka aotsüji asaktsü. Kechiyong tulurtemji NPSC ajanga takok ngur aruaka pa/la kübok inyaker ajak peii mejangrar sürnung itasen agitsüba asoshi iba mapaji inyaker dang süra alima asoshi takoksaji ulura. Anungji sorkar mapa nung ali kibur angutsüba dak alaka tanüngba ajak tetendangba agir shimba tajungba asütsü südi.
Tekalen shia alibatem ozüngi mela liaka, meliaka iba kasa inyakyim yabo joko melenshitsü mapang tongja tongogo. Mapang tajung talangka süiogo, saka tarutsü asoshi tajungtiba inyaktsüji asen khuret ta angateta nübur ajaki shilem agidi.
“RTI Nagaland” ngutepkaket telok (facebook group) ajanga asen lima renlokdaktsüdi: RTI asüngdanger aika lir, ajisüaka ACAUT Nagaland dak alaka kechi asüngdang ? memeteter aser ochi jungkai adoktsüba kecha mangur. Anungji temulungertemi pei asüngdangba/asüngdangtsüba RTI iba telok nung lemsatepdaktsünür. Department-tem dang masüngdangdang telok nung lemsatepra aji tajungba asütsü, aser kodang Department jaki langzüdir ibajia lemsatepdaktsünür. Pei lima meimba agi RTI asüngdanger süra tasüngdangba aser telangzüba anaprongla iba telok (RTI Nagaland) nungsa mesüaka yimjakma nung sangdongtsü ayongzüker.
Tanü lima nung nübur sen ochimashi amshiba ya tali dang achitsüsa akümtsü südi! Kechiyong ochimashir jakibo senotsüji achitsübasa, saka ano RTI asüngdanger nem süngujemtsü agütsür ola makai nembangtsütsüsa dang süra nübur aser alimabo telungi lujen alutsü ta arendaka bilemer. Ni department-tem sema senzüdang RTI asüngdangba noklang dang timba abangtepa yur inyakertem meinyakmai akaba nguogo, süra item ajakji kong samar aser kechisa puteter?
Kari pei yim/town/department indang langka asüngdangdaktsünüra aji odia iba telok nung lemsateptsü akok, ibaji telok tenüng nung temulunger kari asüngdangtsü, züngsem ajaki meteta/sataka RTI-ji asüngdangtsü aser telangzübajia ajaki ngua lemsateptsü.
Pei lima meimer kari pei Department nung nübur sen ochimashi amshiba osang yoktsü akok aser itemji kechi koma zülu/asüngdang nung ajungtsü, item teyariji dena aginür, iba amala osang agütsür tenüngjibo memetetdaktsütsü.
Iba telok nung lemsatepa aliba RTI tasüngdangba aser telangzübatem osang kaket (media) puria junger ta bilembatem shinga nungia temelaba magii osang kaket nung lemsateptsü akok, kechiyong ibaji ajak ajungtsü aser ochi jungkai adoktsüba mapa asütsü.
Department kari ochimashiba putetra, aser iba anema okadaki abentsüsa kümra iba telok tenüng nung abentsü mesüra telok tuluba kar dang teyari asüngdangtsü.
Shitakba lenmang nungi ochibaji tongtettsü asoshi tamalen asüngdanga aliba RTI dak alaka RTI tasentembo Department dang masüngdangdang tamasa telok nung lemsatepba dang teloki pukümtsü. Tasen rongnungji tamalen asüngdanga aliba nungi tanaben tasemben aser iba dak talila ben asüngdangtsü aliba dena züngsemtsü.
Takalen shia aliba ngutepkaket telok nung MGNREGA 2013-2014 küm Mokokchung district nung senotsü lemtsüba aser Urban Development Department-i 2013-2014 küm tsüngda District ajak nung senotsü lemzüktsüba tejangja angutsü, pei lima meimer temulungertemi senotsü lemzüktsüba amaji shitak inyaka ali mali? reprangdangtsü mepishir, ibaiji tai aputsüba dak rangloker masü, mapaji junga, shitak inyak asü masü? iba nungji rangloker reprangshidaktsünür.
Alima asünungji pei temeten amshitsübo tsübur, saka tangar pei temeten shitak amshiba ngua tenükmeremer karibo ‘kechiba küm ishika indang dang asüngdanger?’ mesüra ‘kechiba iba Department dang?’ ta ashitsü akok, saka yangji kecha arentaktsü mali, kechiyong ‘iba teloki dang RTI asüngdangtsü’ ta lemzüka maka, shiri asüngdangnür asüngdangtsü aser lemsateptsü akok, anungji naia RTI asüngdanger lemsatepang, iba dak alema tanga lenmang mali.
Asenok aikati sensaker, matamabensar nem agütsünüaka sen noklangka magütsüteter, süra kechiba sensaker, matamabensar, leni maor, shirangertem meyong sensa sen chitsüba odang repranga yutsütsü?
Department kari nübur asoshi aruba scheme balala nungi tiyazü nung sen achiba dang masü talongtsü amala alia lira ajia tim masütsü akok, anungji iba scheme tetuyubaji lanurtemi jungjunga züngdangtsüla.
RTI asüngdanga lemsatepba ya nisung arishitepba mapa masü, saka ochimashir noktangba ajanga sensaker, mokokminer, timtemer nem sorkari lemzüktsüba shitak arua tongdaktsütsüba asoshi lir ta angateta nübur ajaki yariteptsü imlar.