Asen Kaketshirtemia Koda Bilemer? (Kaketshirtemi miima shimokba (backdoor appointment) ya ang aginür asü?)

~ S. T. Yapang Lkr. Kohima.

Asen Nagalima sorkar mapai aiba nung temelenshitsü kangasa nüngtaka lir. Ajisüaka ACAUT-i ola adoka meranga inyakaka kaketshirtemi parnok asoshi inyaktsür sürnung ola madoktetba ngua kanga süngmanga bilemer, tanga kinji khen tokjang asen Aor kaketshiri danga ola adok asübo koda jungla ta bilemer, kechiyong ACAUT-i ochimashi jungkai adoktsüba ajanga lokti tentettem tebangi manga yimoka yia bangkaba ano shia/lepa maruteti lir (ashiko karbo yamajisür taoba akümtsü akok). Temeim kaketshirtem, ni amanger ACAUT-i Department balala nung miima mapai aniokba (backdoor appointment) jungkai adoktsüba aser iba anema noktakba ajanga nenok kaketshirtem tuluba ajangzüktsü, ajisüaka nenoki ola semloka madoktetra item anogo süirbo sasaseta jashiaka shingaia mangashitsü mapanga arutsü südi, yamai ola madoki toktsüba ajanga tamajung inyakertem temulung tali ulur aser parnok pusemer ka mesüka akümer. Auko kaketshirtem aser lokti tentettemi ola madokba agi ochi inyaktsüpur meinyak anentsü masüji kechisüdir süaka ola adoktsüla taa mali. Tang ACAUT-i inyakba den semloka kaketshir teloki Department ajak nung post tazüng adoktsübatem RTI ajanga meshir, post ka danga miima meshimdaktsüi tatidang agia shimdaktsütsü apuso nunga tim mapa süla.
August 13, 2015 nü Nagaland Legislative Assembly office nung LDA cum Computer assistant post pezü asoshi tatidang agütsütsüba zünger mapa mengui alir jenti shiyim nüngzüluoka (form fill up asütsüba) adenshia liasü. Item post dang aiben agi timba Department ajak nung amai miima shimer, süra nenoki ya repranga dang linür asü Department kari post ishika asoshi tatidang agitsüba yimjakma nung sangdongba jaki tenük sünger aji raktepa kazütsü? Ano mapa asoshi tatidang agitsüba shiyim ya tapak (page) ka nung sen ter dang timba masütsüba sürnung Nagaland Legislative Assembly asoshi shiyim Xerox copy tapak ka nung sen noklang ana tashi meshir, anungji ibai Department asoshi senotsü bushiba lenmang ka dang mesüka akümer.
Tawa ACAUT-i sangdongba asenok ajaki nguogo ano kasa iba mesüka 2013-2014 aser 2014-2015 küm ana tsüngda Forest Department nung Steno post ka NPSC ajanga shim, Forester-1 post pezü Departmental Exam ajanga shim, saka kecha tatidang melii nisung 70 tashi shim. Itemji: Forester-I post ka, Steno III post ka, LDA cum Computer Asstt post 21, LDA post 1, Forest Guard post 41, Draughtman post 5 ta shim. Kasa iba küm ana tsüngda Mechanical Department nunga NPSC ajanga nisung trok shim, Departmental Exam kecha mali asü, post tazüng 85 adokba nung post 42 work-charge pur regular kümtsü, tanüngba Post 43 (Grade-IV) kecha tetendangba melii shimok, ta PIO ajanga langzüa lir.
Tang ano Forest Department dang küm ana tsüngda sorkar mapa nung kecha tetendangba melii nisung 70 tashi shimokbaji koba ozüng kübok ajemdaker shim? asüngdanga lir, ano iba mesüka Mechanical Engineering Department danga asüngdangtsü renema lir.
Ni lanur aika ajuruogo, pai/lai meinyaknür sürnung tsürapuri tarutsü nung sorkar mapa mangutsü tsübuba agi ‘mapang tajung angudang’ ta sür mapa nung anioktsüba. Ano karbo pei ataba mapa (designation) junga inyak mashi sürnung itasen agitsüba asoshi yimsüsür kinunger dang sürbo sorkar mapaji angur, iba amala nübu jaki kodasür sorkar nükjidong ataloktsütettsü? Ano tamajung kaji yimsüsürtemi pei kinunger anioktsüba nübutemji mapa junga memetetba den mapai maruba nübu timba alir; ajisüaka yimden tashiji par kinunger ket nung lir asünungji Department-i kecha meshitetba timtema ajangshia alitsü.
                                                                                                             (Maneni asüng adok nung…)