Asen lima menenba janaona !

Küm 100 jakdang temesüng nisung asen limai arudang asenok aikati tanüdangtsü nung pei jak mangu, merükmejutsü memetet kidang kiset shiruru den külemi liasü. Tejak meyitsü, tebang shitoktsü aser tetsüng mittsü junga memetetba purtem liasü. Tzü chigubaji ayong nung temang metenba dak alaka sapon amshia tzü chigubabo tangashia mangashidang, saponji kechiar memetet aliba purtem agi tanübo temang merükmejua alitsü meteta benshiba dang masü saka tejak tebang merüktsü aser topur ajungtsü asoshia mozü tanak, temerem aser temesüng tapu balala bendena ateper. Iba denji külemi asenok achiajem aser abensüoshi agiba yimya maparen ajak asenok dang sayur temesüng nisungtem den kasasa kümogo. Ajisüaka, asenok nisung mesüka libalirutsü meteta nüchi kümer küm noklang ajungba sülena asenoki mangazüktetba aser mebenshitetbaji asen janaona endokba aser sali metsü metsütsü mashiba mapa ana ya asütsü. Asenok ki tajung nung aliba, chiyongtsü jungjunga awazür achiba aser gari tajung nung mener senzüba apibo asen lima tesem kecha nunga ‘YANGI JANAONA TEINDOK’, ‘YANGI METSü TEMETSü’ ta zülua makatsüla amato bilemer. Ajisüaka, mejaka ao majung, asenok alidak lenjem aser lenku ajak nung item tekümdangtsü aser temetettsü o tem ya ojang tulu agi zülua yuja angur. Iba jagi tangar bendangertem dang asen libaliru yimya indang sayur. Asenok tsüraburtem aika anepdang yakta saaka kima kilong ajak aoker aser janaona bendenbaji tanemi polythene bag nung seper bener ao tangar kima aser kilentzü nung endoka toktsür. Ano, kibong karibo pei kidang oktenba janaona ajak bendena aleper gari nung bener orr tangar kiyong nung toktsür. Atangji, iba jagi asen ki aser kimabo temerük saka tangar kima aser yimti yimdongbo asenoki menentsür. Ano, lanurtema aika gari tajung nung mener temesüng oshi jembia ice cream, chips, juice, cokes aser chocolates tajungtiba alia chiajema jajadang gari nungi item chiyongtsü teküp aser bottle tazüng merepshia endoka jajaba agi yimti yimdong aser alima janatsür. Iba jagi asenok tereprangtsü nung tashitemetet amai reprangaka asenok mapa agi asenok ya mashimalu aser mashimemetetba purtema ta sayur. Asenok alidak tesemtem nunga nisung kari yimti topur jungdaktsütsü atema süngdonglidong aser naro tema yutsütsü, saka kari item ajakji nembanga janaona endoktsü. Ano, nisung kari nübortem anisüngzüka amendak aser angati tzü tajemtzü tajung angudak yanglua toktsütsü saka kari itemji kecha hau ta mali perepzüka bener aotsü, kari sali metsü agi metsübanga yutsütsü, ano karibo item ajakji tongdanga shishilembaa amentsü. Item jakla yimyatem jagi asenok ya sapon amshia tzü chiguba agi aser tejak meyir tenük, tebangmechi aser tenipong nung mozü atepba agi temeteter aser tangateter amai sayur dang ashi, asenok merükmejuba aser tepshitepraba ajakji ak tzü chigur khen anü wanga kazür amai lir. Asenok aikati takarbo kanga shisangner asünungji, sentsüang tsüa aliyonga aser asen kidang okdenba janaona ajak to tangar kima aser kilentzü nung  oa endoker nisung asüyonga, tenarong aser teku ajak tazüka alua hon azük aser earing enoker kilong nung aser kimalen mashi mashi nung sali metsü metsüa jajar. Item jagi asen lima aser asen yimti arar. Ashiko, ibaji asenoki asenoksasa tangatetter aser temetetter akümtsü meranger masü saka takar akümtsüang merangtepba ajanga asütsüa akok. Ozü ki aser kima merükerbo ojang, kidang okdenba janaona ajak oagi tangar kimalen tesem tera sadema alidak ka nung endoktsü. Kü mang nung hon züloker gari tajung ka nung chiyongtsü tajung chia senzütetra ojang, yimti yimdong sünga janatsüyonga taoker lir ta bilemba taila tashitemetetertem, taila tulur aser tulutsür aser taila tanishirtem agi asen lima süngogo. Item janajibo asen kidang okdenba janaona dang nungi tamajungba. Item jana aliba jagi asen lima aser asen yimdong menen manener.