Asen Naga nunger ya tzüpo anasa nokdaker tzürar tang mesük

~ L. Kika Pongener Aoyimküm, Dimapur.

Asen Naga lima ya tekong tenem ongsem tobur tajung,lipok dang nungi Tsüngremi asaa balaka shiteta yanglutsüba lima ka lir. Asen otsüla oboula nungeri tar nunger otsü ka yamai jembi, Lijaba alima yanglusangi alima yangluyonga arudang Assam-India lima ajak lenden susu- susua yanglua arur asen Naga lima yanglutsü mapang nung tia maka Leplo-i tsükchir arudar lendong lir ta arsangoktsüji mashi mashi yanglusa-a toktsüba ajanga tekong-tenem longren-longpang tesa yanglua toktsü-a ta jembia aru. Ajioda par putu mapang tashi nung alima libaliro, talitsü jenjang, oli-ora, mapa inyaksangshi ajak pei tashi agi tang tepzüka inyaktsüba, senzüsenpong ajunga tetsüng agi tang jajatsüba, osettsüset khu ajunga tekolak agi benloker jajatsüba ta asu agi parnok matsüngdang tekong -tenem , tarok-tapa,lungren-lungpangji alima tamajung ta züngshia aru. Ajisuaka tanu asen putu nungbo libalirotsü ajak kecha tasak masu, oli-ora ajak gari nung senzür, mapa ajak kol agi inyaker, khu ajunga train aser khubenba gari agi abener, kechisarena talitsü melamela küma-adok. Yamaji tekong-tenem, lungren-lungpang, tsüin talang item ajak tu tanü putu nungbo alima tereprangtsü tebor tajung ta züngshir. Anungji asenoki asen anasa aliba arem melepsai wazüka ayutsü,ozü-sangnu,shiruru ajak wazüka aser kümzüka ayutsüla. Asen mekuta aliba meta-meyang, tenem ongsem,tsüin talang,awatsüng, lungren tulu aser talang, lungpok talang, süngdong tulutiba aser talangtiba,süngdong arishi talangtiba kar meta kar nung lira item ajakji wazüka ayutsüla. Ajiser itemla tesemji tonga otettsüsa gari lenmang yanglutsüla aser anisüngzüktsü asoshi semtu tajung yanglua toktsütsüla. Asenoki Factory, Industry aser Mill tulu lapok nungdang asenok rongsen lenmang ngua aayang dak lenmang akatsü ama bilemer, hau itemlaji-a kangasa tongtipang aser nungdak, saka itemla ya lapoka inyaktsü asoshi küm aika mapang talangka agir aser senotsü rongsen tulu nungdaker. Ajisüaka tang ashiba ama asen meketa aliba tobur tajung tekong-tenem, tsüin talang, lungpok, awatsüng yamala mesukba kar merukteta, meshiteta tobur junga yanglutsü atemabo mapang talang kabo magitsü aser senotsüa kangara aikabosa menüngdaktsü, saka itemlaji wazüka tobur junga yanglutetra nungtugu Tourist spot akümtsü aser bendang lima nungi tourist-tem aika tereprangi arutsü, aser item tourist tesem-tem nungji anisüngzükdak semtu yanglur Hotel lapoktsü, asen lima nung aseni yanglutetba osettsüset, süoshi, chiyungtsü tapu balala ayoktsü dokan aser bazar lapoktsü akok.
Ajioda zünger mapa maka alirtem, züngpetzüngrar alirtem, yimdaklir mazüng memeteter-a dena mapa inyaktsü aser aayang – dak akatsü, aser memeteti asen lima takar küma-adoktsü. Asenoki asen kidanger Meghalaya state nung Shillong jila nungi mile ishika pilaa orr alima nung tsünglu tarutiba tesem Cherrapunji-i aoba lenmang tepiyong tsüin talang, lungren-lungpang, lungpok talang, ajak tobur tajung tourist spot küma yangluteter ano awatsüng mekuta tobur tajung Park sütoksünema mepong chia kazütsü tajung yangluteter itemla tesemji reprangtsü asoshi anogo shia bendanglen nungi tourist kwika arur. Aser item tesem reprangba ajungaji ticket kadir tang reprangtsü akok, tarur ajak jagi süngo-tzü ajemer, chiyunger, osettsüset, suoshi, chiyungtsü -tem alir memeteti senotsü anogo shia merijangsa merijang arur. Ajioda sorkar dak kisüng metaloker melii peisasa pei kibur kümer anisüngzüka liteper. Saka asen Naga nunger tia ya shisadangra, sorkar dak dang metaloker alitsü merangteper , education degree tapu balala azüngyonga sorkar department kar nung mapa mengutetra odang amajok nung mapang ajak intoka kazüteper aser tsürabur nem khuret agütsür aser lokti asoshi tebilemtsü khuret bentsür arur akümer. Ajisuaka item ajunga ya mapa küma inyaktsübaji mezüngbuba sorkar ketdangser-temi temulong aguja inyaktsüla, tongtipangsa Tourism department ajanga sentong yanglur centre teyari agia inyaktsü lenmang bushitsüla. Tanga state nungbo Tourism department ya kanga tongtipang department ka lir ,saka asen Naga lima nungbo ashiko Tourism department ya Minister-temia porfolio abentsü-a maginui ashishitepba department ka sudi, saka sentong tajung yanglua tasa-tapong kaa inyaktetra iba department ya ajanga alima takar akümtsü lenmang sadem sadema tang lir. Ajioda asen Naga nunger ya tzüpo anasa nokdaker tsürar tang mesuka lir. Asenok mekuta meta-meyang, tekong tenem, ongsem Tsüngremi tebor tajung yamai moatsür asenoki itemji kong koda amshitsüla ibaji memetetba ajanga sensaka alir tang. Anungji lanurtemi, aser yimtsüng nung yimsüsürtem, VDB membertemi akok nungbo Rural Development (RD) department nungi yimtsüng terenlok asoshi aruba sen agi ibala nungya intoka inyaktsü takoktsü lenmang lir. Aser ajioda inyaktet nungbo asen Naga nunger ya takar lima ka akümtsü,sorkar dak tang metaloker malitsü aser lanur zünger mapa makartem aika mapa angutsü, asen lima nung züsentetba aonsotsü aser süngjanglijang, aseni inyaktetba aser yanglutetba osettsüset itemla ajak shishilempatsü lenmang sadema lapoktsü aser asen limaji memeteti takar lima ka akümtsü ta iba ocet ajanga kü tangatetba tongtipangsa yimsüsürtemi temulong aguja inyaktsüba onük kar lemsateper.