“Asen pei shisatsü aser tangatetba tajung (Indigenous Technical Knowledge, itk) amshia koda alu inyakyim wazüka yutettsü”

Aluyimeri alu maparen tapu balala pei tesem nung inyaka aodang, teti timtem aser tenokdangtsü ajurur. Anungji alu maparen koka aotsü atema, aluyimertem kanga dang shisa tabensa aser terajem agi inyaka aotsüla. Iba timtem pei tesem nung ajuruba ya kechi komala yimya ka benshia aser inyaka aoba ajanga koktettsü ta kanga junga shisadangtsüla. Kodang koda masüba alu tia aluyimeri teti pei tesem nung ajurudir, parnoki tajungtiba inyakyim ka shisadanger, ibaji inyaka aotsüba meranger, iba ama shisatsü agi rateta inyaka aobayim dangji “Indigenous Technical Knowledge (ITK)” ta ajar. Iba ama aluyimeri pei tangatetpa aser shisatsü amshia, pei jakdang/alu nung anguba osettem aser tiyari agia tashitak aser mesen tapu balala koba agi timtem agutsür, ibaji nokdangtsü meranger. Anungji ITK ya sentong renemba ka lir- kong, kechi, koda aser komaka tensa den putepa alu nung inyaka aonung, takok aser tajangzük angutsü, iba indang inyaktsü shisadanger.
ITK ya tanga international osang aser shisatsü tatishitsü agi- universities, research organizations, private aser public research institutes nungi anguba shisatsü den keni balala. Iba ya asen tensa-tesem nung ajemdaker peisasa adokba teinyaktsüba shisatsü asü nung, nüngdakba osettema asen tesem/alu nung angubatem jiang enoka amshir. ITK nungi adokba shisatsü aser inyakyim ya kanga dang tanü asüng aluyimba tsütsülen nung mozü tajung ka ama züngshia arur aser iba inyakyim ya alu ayimba nung tenüngdaktsü ka kechiaser iba yagi kecha takoksa bener marutsür aser magütsür. Anungji, iba ya aluyimba tsütsülen nung kanga dang tongtipang hathiyar ka ama amshir. ITK shisatsü ya kanga dang kümdanga wazüka ayutsüla aser akok nungbo iba shisatsütem ya mesamadang, kaket nung zulur tarutsü putu atema rizünga ayutsübaji kanga dang tenüngdaktsü asütsü.
Company nungi adokba mozütem tali bulua amshiba ajanga akhi dang madokba/maliba mesentem tashitak tasen aika adoker koba ajanga maneni mozütem amshi nunga iba mesen aser tashitaktem ya mazüokteti aser metepsetetti akümer. Ano asenoki telemdang makai mozütem amshiba ajanga, ali temo (soil fertility) aser mesen tajungtem (beneficial soil micro-organism) samadaktsür koba ajanga item ali nungi adokba aonsutsütem kodang asen nisungtemi chidir, asen temang nung timtem aser takoksa bener arudaktsür.
ITK ya alu aser alu maparen nung kanga junga shisadanger inyaka aotsüla koba ajanga asenok nem tajangzük tajung agütsütsü aser yamaji metsütem prokbajia jenjang tajung nung adoktsü. ITK ya environment nung kanga dang tapet, nisung ajaki agizükteter aser rongsen tsütsülena kanga dang tajangzük bener arutsür. Iba system amshiba ajanga mesen aser tashitaktema kanga nokdanger aser mozütem mamshi-i tsünüsempongtsütem anebalua ayimba ajanga organic farming asen lima nung takok ngua inyaka arudagi aser tajungtiba nung bener aotsü ajungshir, kechiaser alima ajak nung mozü mamshi-i inyakba organic farming ta ajaba ya international aser national market nung kanga bushir kechiba iba farming nungi adokba aonsutsütem yagi temang nung kecha takoksa magütsür kechiyong iba yagi chemicals maliba chiyongtsü agütsür.
Pei dak akaba shisatsü angateta amshiba ajanga kodasür tashitak tapu balala aluyimeri ajangshia arubaya nokdangtettsü, iba indang benshitettsüba yimya kar ni asenok den yamai lemsateper.
1. Tsük ya alu nung matemba mapang nung, mezüng metsü tzü nung (150-200 gm/litre) minute 5-10 metena ayutsüla. Iba yagi tashitak keta aliba tsük aser tsüksütem tzü tema nung pongteta atudaktsütsü. Pongteta atuba tsüktemji endoktsü aser tanüngba tsükji tzü temerük nung anaben mesüra asemben shidoker amshitsü akok.
2. Tzü litre 200 nung nashi scü 20 kg mix süang aser iba sülen bosta bag ka nung iba temeyoktep ya filter süang. Ano aji sülen, tzü litre 50 nung mezüng filter sür aliba temeyoktepji enoker mix süang. Iba solution yagi tsük (tekong lu aser tzülu anaprongla nung adokba tashidak) nung adokba bacterial leaf blight ta ajaba tashitak ya control asür.
3. Tzü litre 4 aser anüksa alangsaba mamazü (papaya) tou 2 kg baltin ka nung meyokteper aonung ka yuang. Tasüngnep iba temeyoktepji filter sür drum ka nung tzü litre 50 aser 250ml sapon powder inoker meyoktepang. Iba solution amshiba yaki tsük nung adokba brown leaf spot ta ajaba tashitak ya ajema yutsür.
4. Nashi scü half kg tzü baltin half ka nung meyokteper sü ka ajanga filter suang. Iba solution amshiba ajanga tsük tashitak bacterial leaf streak ya control asür.
5. Naro, marigold ta ajaba tou-tu 10 kg agizüker drum ka nung hopta ka shi metena yuang. Iba sülen tzü litre ka iba drum nungi akitetdang aser sapon powder spoon ka enoker mix süang. Iba tatembang solution anguba yaki tekonglu aser tzülu nung adokba tashitak blast of rice ya control südaktsür.
6. Neem tou nungi agizükba totzü litre ka, tzü litre ka aser sapon tzü litre ka ajakji junga meyoktepang. Iba solution yaki tsük tekonglu aser tzülu anaprongla nung sashi adokba bacterial leaf blight aser bacterial leaf streak tashitakji control asütsü meranger.
7. Nashi indang natzü litre ka, nashi scü kg ka aser mojitsü (molasses) kg ka ya junga anüksar meyokteptsüla. Aji sülen iba temeyoktepji tzü litre pongu nung meyoktepang koba sülen tsük metsü atemtsü alibatemtu iba solution nung minute 10-15 ayutsüla. Iba solution amshiba ajanga brown leaf spot aser blast of rice da ajaba tashitakji ishiba kümdaktsür.
8. Tsük alaka tanga aonsutsütem nunga benshitettsü ITK kartem itemya asütsü.
* Nashi indang natzü litre 5, nashi scü 5 kg, shinü 250gm aser tzü litre 100 meyokteper aonung sangwa ka ayutsüla. Iba solution ya asenoki yamai amshitettsü- metsü, ali aser tera telak den meyokteper (used as seed, soil and seedling root tip treatment before transplanting and sowing)
Ali nung mesen tamajung aser tashitak balala aliba temtu samadaktsür koba ajanga tsünüsempongtsütem junga nursery nungi adokdaktsür.
* Tasen tzü 150 ml (lemon, lime etc) aser tzü litre 50 mix sür amshiba ajanga mesen shiruru aika tashitak kar kobai tsünüsempongtsütem raksatsütsü aliba nungi kumzüker.
* Mersü kg ka aser lusen kg ka menüngsatsüla. Iba nungi tzü alubaji litre ka agizüker tzü litre 200 nung mix sür amshiang.
* Haldi podwer kg ka, nashi natsü litre asem aser sapon tzü litre ka meyokteper amshiang.
* Lusen (garlic) junga menüngsar anogo ana yuang. Iba sülen sapon powder spoon ana akitetter baltin ka nung tzü half ka enoker lusenji tensema junga meyoktepang. Filter sür aluba tatembang solutionji amshiang.

Contributed By : Mr. Bendangsenep Walling
Agriculture Officer, SDAO, Mangkolemba.

Courtesy : ATMA, Mokokchung.