– T. Nükshi Yaden, Tuli.
Sorkar ajanga asenok nüburtem atema tesem shia kilen yari kerosene totzü lemzüktsür aser aji Agency kar nem temelaba agüja parnok ajanga koba tesem asoshi par Agency nem temelaba agüja lir aji parnok ajanga ita shia mapang shitak nung agütsütsü tezüluba nung order agüja inyakteper. Aji odasüaka Agency tem jagi tsümar shishilembar tem nem power of attorney agüja tezülutepba yur item tsümartemi Dimapur nung ozüng alema keroseneji Diesel aser Petrol nung meyokteper ayokertem. Tawa item ashikülak mapa putetba ya asen lima nung parnok kibur kümer sademsadema awazüa asenok nüburtem indang agi parnokang kibur kümdaktsür asenok külakokdaktsüba mapa ka lir. Iba ama inyakyim ya küm aika inyaktepa aruba tangang puteter. Item ama tsümartem nem asenok kümsa küm ashiokdakja ashikülak mapa inyaka arur aser item külakküpbong ajanga asenok o asenok tsüngda aiben mepet mesü tsükchitep adokdaktsür. Item shishilembartem aser power of attorney abener rongnung ni tera tali metetbaji Dinanath, tang totzü tamajung meyoktepa amshir putetba rongnung densema alisang ya akhidang Dimapur-i ayangi aruba Rickshaw wala ka liasü. Tang pa indang BOC Dimapur nung kar aser Assam Bokajan temeket nung aser ano Wokha nung dena lapoka lir. Item ama Rickshaw amshir ka kodaser ya tashi kümtet aji tesüngmangtsüka aser parnok ajanga Dimapur aser Nagaland rangben menentsür aser parnok tajangzük bushidang asenok tsüngda mepetmesü adoka tsükchitepdaktsür.
Item inyakyim tali rajemtsü asoshi idaki Tuli area indang tera shisemner. Tuli area atema S.K. Oil Sub-Stockist ka melaa lir. Iba Sub-Stockist mapa ya ni 2008 April nungi 2015 March tashi inyaka liasü. Shidakba agi ita shia koba lemzükja lir aji atongtsüla. Tamalen ni meinyakdang 1990’s meta küm nung 2 ben mesüra 3 ben tashiang bener arua agütsüba ajangshia aruogo. Ni inyakdang kanga meranga ita shia bener arua agütsütsü merangaka mekokteti aru, kechiaser item power of attorney agia alir tsümar Dimapur nung amenoker mafia yimya amshia asenok kecha sükshia mali shishilembar. Kechiaser parnok ket nung sen peria alinungji item tesendaktepji tema telong ajak tsütsü sentsü aketertem zütepa yua lir. Parnoki-ang asen amokmerener, ni aiben parnok akoktsü merangdangaka mekokteti aru. Parnoki-ang meyiper kü dang na shir tsübur onok lir shinga tetsübu ta sa shia aru. Ni ya kanga mejungi bilemoka lir. Ita shia bener marutet nungji, ni ang bener maruner ama Tuli nung aliba Ward Union-i aiben ashishitepogo. Saka ni parnok dang yamai ashi, ya ni tai masü saka Agency pur ajang bener marutsür, ni sena deposit süja lir ta shia asenok ajak senteper parnok anema complain agütsüdi ta shidanga liasü. Saka Committee purtemi ni anema ADC, ADCS, DC, Local MLA tashi ni nungi iba Sub-Stockist agientsü takangba ang agütsü. ADC Tuli nungi tenzüka DC tashi ni jaoka axplaination meshiba ama ni ajak rakpoka jempi aser parnoki ni rasaa ashibaji shidak ta agizük. Kechiaser ni tamalenyongi parnok dang kü timtem shia ADC aser ADCS teyari ajangasa bener arua liasü. Iba ama Agency ajanga timtem agütsüba ya Nagaland tesem ajak nung lir. Tongtibangsa Mokokchung aser temeket aliba yimtsüngtem onok aiben item timtem lemsatepa aruogo aser Agency pur inyakyim ya memelenshi tashi majungtsü ta Department dena lemsatepa liasü.
Saka ni asoshi onsara tia maka niang aibelen tulu inyaker küma iba Dealership ni nungi agientsü takangba agütsüba ama April 2015 nungi tangar nem agütsüogo. Aji oda tang joko April 2015 nungi June 2016 tashi nung ita 15 tashi nung Tuli Town aser temeket yimtsüng aser town tem atema 63000 lts tashiang arua agütsüogo. Shidak arunungbo 206000 lts asütsüba liasü. Saka tangbo kecha complaint mali ola madoki odar. Committee puri timtemji angateta aru asü mesüra kechiar ashitsü makok. Ano kerosene ya dang masü asenok asoshi tata shilem aika oda Rice, Sugar, Wheat item ama aika tangutsü tim manguba ya kong aser koda samar bushitsüla. Ano asenoki teti amshiba cooking gas ya pongdang sünga mesüi anguba, item ajak tanü ama tim lenmang agi bushisüngdangtsü nüngdaker.
You must be logged in to post a comment Login