Assam den artsü

Assam den artsü asüba ya asenok Naga nunger,aser talisa Aortem asoshi junger, kechiyong parnok ya nisung tamajungbo masü saka tejungnü aser tangar den yaritepa linüba kin ka lir. Ibayongji, asenok Nagaland state maküm, Assam kübok aliba mapangbo Naga nungertem o Assam nunger na kanga putepa aru aser Naga nunger aika Gauhati, Dibrugarh, Jorhat aser Golaghat nung kecha timtem melii Assam nungertem den külemsa medema kaketshisatsü tajung nguogo. Ano, asenok asoshi tongtibang kaji, Yisu temeim osang tajung yaa Assam nunger Godhula-i tasü majem tanitebelem arema Naga (Aor) nunger bushia tenemleni atutetba agiang, Dr.Clark-a atutet. Atangji, tanüa artsü dak aketba ken o dak alaka Assam nunger o asenok na tsüngda tanga mangatettep ken o bo mali, putepa dang lir. Ajisüaka, asenok timtem kaji, Nagaland state akümdang Assam den artsü junga meladangi yutsüba agi tanü tashi Assam aser Nagaland na tsüngda tesem tesem nung artsülen ali raktepa ken o mangatettep adoker. Iba kasa timtem jagi, ano tanga Tzürangkonglen Assam police-tem atuagi Naga nunger lu raksaja timtem agütsüdagi aser iba lu nungji parnok talidak mesemteta mongdagi. Ibaji Nagaland-ia hau mesüi nokdak nungbo rara tenzüktsüba dang lir. Ajisüaka, stata ana tsüngda ya azü tokshia merarai tajungtiba nung teti asoshi ar langdangtsüsa yimjung o maneni benoka jembitsübaji kanga nüngdaka kümogo. Ano, Naga nunger asoshi kangasa mangatet kaji, Mokokchung district kübok Tzürangkong nungbo Nagaland gate atena talangka atur külenang Assam police camp ka lir. Iba camp-ji ali tashibo asenoki Assam nunger den artsü ken o ya asenoki bilemba nung tembanga mejembitettsü. Atangji, joko Assam nungi pilar Nagaland state-a küm 60 ajunger asünungji, akhidang Naga nungertemi amanglema akaba alushi tashi oagi lazüktsübaji tamakoktsü kümogo, kechiyong shitakba akhi Naga nunger lushijibo Sibsagar aser Golaghat tashiji alutsü, kechiyong itemji Naga nunger lushi liasü. Item ajakji temulung nung yur, jokorla tanü shir koba tashi nung ali kimong mesemteta yim küma aser alushi mekazüka yur alu yima ali, itemji pei pei meyong kümer yangji teti asoshi arlong azüngtsü asüyonga mesüra ayongset yanglutsü asüyonga ka yanglua artsü ladangtsüla.  Ano, tang Assam nung BJP government nung chief minister melener külen balaka state artsü aser nashi shi ama ayokba aser achiba maparentem nung timtem kanga ataloktsü, kechiyong tang Chief minister tasenba Himanta Biswa Sarma yabo Naga nunger den tesendaktep kangabo mali aser tamangba yimsü tsütsüa pa yagibo BJP telok nükjidong tonga inyaktsü merangtsü. Iba jagi, tang pa Chief minister aküm makümka, Nagaland nung dena nashi shia junga mengui kümogo. Taoba Chief miniter Tarun Gogoi ya Nagaland tsütsü Titabor constituency nungi liasü, anungji pai Naga nunger yimya aser sobaliba meteta liasü. Ano, pa sülen aruba taoba Chief minister, Sarbananda Sonowal yaa All Assam Students’ Union nung tir asüdang NSF nung lenirtem den kanga junga putepa medemba lenir ka liasü, iba jagi pa dak Naga nunger den putepa linüba shisatsü liasü. Pa den ano AGP tir aser tang Agri minister, Atul Bora-a  AASU nung tir asüdang 1989 küm Mokokchung tashi atuagi Northeast Youth Cultural Festival nung jangratema shilem agir aluba lenir ka lir. Aji dang masü, pa yabo Golaghat nung intetba nisung ka lir, anungji paia Naga nunger shisatsü aser sobaliba  meteta lir aser pai Naga nungertem den kanga medemner. Iba ama Assam yimten nung Naga nunger shisatsü aser jakla metetba lenirtem aliba agi, aiben artsülen talirtem o talirtem na tsüngda mangatettep adokaka tamajungba küma moudaktsüi jet ta songtema yua aruba nguogo. Ajisüaka, tangbo Himanta Biswa yimsüsüba nungbo yamaji asenok den putepnüa mebenshitsü amai mapa agi sayuba angur. Iba ama kidanger den putepa melinüba aser tamangba yimsü tsütsüa tanga yimsü amangertem mesademi kümdaktsütsü merangba shisatsü aser jakla jagi, asenok ama mekümdangertembo, kanga yirutsütsü. Iba tensa tia aser jaklaji meteta asenok külena külena longjema alitsüla. Tang asenok tsütsü Assam sepaitem aruagi benjatsüba ya Mokokchung-bo Mokokchung district kübok saka yimbo Sema nunger yim ka lir. Atangji, Naga nunger koba kin südir süang, artsü junga ladanga makadak alitsübaji nüken belemtsüka lir. Iba ama lushijibo taküm ajak bendanga agüja lendong timtem ajak tizükteta yim artsü medoktsüi anükertemiang teti atema amanglemtettsü. Taoba mapangtem nung aiben asenoki iba ama tensa tiaji ajurua nokdangtetogo. Tanga asenoki Assam nungertemji nokdangtsü tim, kechiyong asenoki yim apir toktsüra, yangji temulung ulushir Assam nungertemi ano tangalena timtem agütsütsü.