Assam & Manipur-i AFSPA telemtetba agitsü

Guwahati, August 16 (Agencies): Union Home Ministry-i Assam aser Manipur nung ‘disturbed areas’ agütsütsü tashi agientsü asoshi telemtetba agi. State anaprong nung BJP sorkartem lir aser iba inyakyim ajanga state-i dang Armed Forces (Special Powers) Act (AFSPA) alitsü mesüra agientsü telemtetba agitsü.

AFSPA nung Arrla 3 nung, ‘armed forces-i civil power den yariteptsü nüngdak ta ajitetba tesemtem’ nung iba ozüng benoktsü akok.

1990 küm Assam nung AFSPA mezüng benok aser tang mezüng atema Centre-i iba ozüng agütsütsü tashi agiener asütsü, ta ketdangser kati ashi.

AFSPA ajanga “disturbed areas” nung lemzükja aliba Army aser Central forces-i ozüng raksartem tepsettsü aser warrant melii tesem mashi ka mita aotsü tashi agütsür.

“State ana- Assam aser Manipur nung AFSPA ozüng ketdangsüba tashi onoki agientsü asoshi telemtetba agir. State temi iba ozüngji alitsü mesüra agientsü indang telemtetba agitsü koka lir” ta ketdangserisa shisem.

Ajisüka, Jammu and Kashmir nembo iba tashiji magütsür, ta paisa metetdaktsü.

Taoba mapang Home Ministry-i state tem nung “disturbed areas” ji ita trok shia reprangshima osang sangdong, saka mapangji ita asem melenshi.

August 4, 2017 nü Ministry-i Assam nungi AFSPA anogo 27 atsülangba osang metetdakja liasü.

AFSPA ya Nagaland, Assam aser Manipur (Imphal kübok Assembly constituency 7 dak alia) ajaklen agüja lir. Arunachal Pradesh nunga iba ozüng ya Tirap, Longding o Changlang district tem den police station 16 kübok agüja lir.

Tripura nung 2015 küm AFSPA agien aser Mizoram nunga iba ozüng mali. Meghalaya nunga Assam den arrtsüa aliba kilometer 20 telongtet nung aliba dak alaka tanüngba tesemtem nungbo ozüng mali.