Asükwa atongba tashidak pongu

Asükwa yimra aser temang metaa shirangba agi nüburtem kangabulua atongtsü akok. Ajisüaka asükba agi item tashidak agi atonger masü. Bushisüngdang ajanga sayuba agi, asükwa virus tem tali takaraba renloker aser iba ajanga nisung ka shirangdaktsür. Asükwa atongba tashidak kar yamai agütsür:
* Flu: Iba tashidak agi nisung ajak dak kongshir aser iba nungi kümzüka alitsü atema flu shot agitsüla, koba ajanga küm jungaa nisung ka kümzüka ayutsü.
* Winter eczema: Eczema mesera teküp shikonga akümba ya asükwa kanga bulua akümer. Temang nung moisture evaporate mesüdaktsütsü asoshi aonung temejangtsü nung aser tzü chikoer külen moisturizer aika nüang.
* Temulungjang tashidak: Asükwa mapang temulungjang tashidak agi tali atonger. Iba ya blood pressure tali akümba ajanga asütsü akok koba ajanga iba mongpu nung temulungjang dak kongshir. Exercise peria agiang aser nü temang lema ayutsü merangang.
* Mouth ulcers: Cold sores mesera mouth ulcers ya asükwa kanga bulua adoker. Iba nungi jenbua alitsü aoshi vitamin C peria chiang aser tali tebelem.
* Temang teloktep ayangashiba: Athritis keta aliba nisungtem asükwa mapang temang teloktep tali ayangashir. Anungji temang lema ayutsü merangang
Source : Internet