Tang covid-19 tashidak wara tsübuba mapang ya ano tesem aika nung tetsübutsü aser tebilemtsü mapa tuluka ataloka anguba aser angashibaji auer poktetba ya asütsü. Item auertem yagi anüngdang kibur maliba mapang yin temerang taju bener arua kishi kakpoka auyaa bener aoer. Tanü asüng auertem ya electronic osettem amshiba nunga mongin nisungtem lir, anungji parnoki sen aser senti oset hon aser taribi dang masü saka computer oset laptop aser mobile phone dena bener aoer. Ano, tejashitsü aser tezüdangtsükaji, parnok jak mepudaktsütsü asoshi CCTV enoka aliba kidangbo camera tama raksatsür aser cctv machine dena bener oadoker. Ano, auertemi kanga melaa auyabaji motor bike aser scooter-tem ya lir. Itemji dang masü saka tetsübutsü aser tarendaktsü kaji auertemi tantsür tambur kisüng aliba ki bushia aoer aser parnok kidang lia parnok meyong senotsü aser senti osettem bener aoer. Atangji, item auertem rongnung karbo police-temi putetter saka aika tsüngsüa mengutet ser amadoker. Aji oda, auer poktetba ya asenok asoshi tashidak wara poktetba tebilemtsü dang nungi tuluba kümogo. Auer kanga alidakbo anüngdang kidang kibur liaka ki lapoka ayutsübaji tsübur, anungji kodanga ki lapoka mayur aser ki shibanga yur kimaleni aotsüa temulung agi matur. Iba tebilemtsü akoktsü atema takokeribo aikati pei kidang aser kima cctv enoka ayur saka auertemi itemji dena agizüka bener oadokba agi cctv-a kecha nüngdak mali amato ka kümadokogo. Atangji, auer poktetba ya asen lima nung dang masü saka alima tesem ajaklen lir, ajisüaka asen lima nungbo akhidang dang nungi tangsa taoyaba auyar. Ibaji Covid-19 tashidak wara poktetter külen mapaa maka aser tachi-tajemtsüa maka ta akümba agi nisung aika auer küma aoer asü (?) mesüra mapa meinyaknüba agi auyaa chiyonga alitsü meranger (?) ta bilemdanga iba tebilemtsü angatettsü kanga tongtibang kümogo. Ibai kija kibong ka tebilemtsü masü saka yimkong tebilemtsü lir, anungji talisa town nungbo kiyong aser mepu shia nung yimteni auer nokdangtsü asoshi tapet sentong yanglua inyaktsü kanga nüngdak adoker. Aji oda, auer kanga alidakbo kiyongertem rongnung temulunger tenla sarua kima yimdong nung ajanga süirtem ajak tangoka yutettsüsa cctv enoka ayutsüa akok. Yimtak yimtsüng nungbo akhidang nungi yimteni anogo shia nisung melentepa tzüdenmong mongdaktsür aser item tzüdenmongertem jagi anüngdang yimer mapai oseper külen mi lendong aser auer ashir mapa tamajung nungi yim kümzüka ayutsü asoshi mita amonger. Iba kasaji, town nunga kiyong shia yimteni anogo shia nisung melentepa anüngdang mitkar inyakdaktsütsü akok. Iba mitba mapa yabo anüngdangang nüngdaker, kechiyong aonungbo nisung ajak pei kidang alir. Ano, tanü asüng town nung balaka, auertemi sademsadema ki kakpoka awazübaji, ki aika yimdonglen nungi shingaia mangutsüsa longru (bricks) agi atsü talanglang atsübanger merang kishi tulu aser talang agi shibanga ayur, anungji kimalen nungi ki kima aser kilong nung nisung senzüba aser awazübaji shingaia mangur. Asenokibo nisung tamajunger nungi asen taküm aser rongsen kümzüktsü asoshi kimalen nungi shingaia mangutsüsa atsü talang aser tuluji yanglur, saka tanü asüngbo iba amaji shingaia mangutsüsa ki longbanga atsü talang atsübaji asen asoshiang lendong tuluba kümogo, anungji itemji khen bilemdangtsüla. Aji oda, akok tashi shiruru maitra aser arrtsü metetra ojang ta bilema, atangji akok tashi topur junga yanglutsü saka atsüji kima aser telong nungia angutsüsa tapok keta yanglura, iba jagi auertem awazütsü mesademi kümdaktsütsü. Atangji, shiba südir sang, auyabaji auyanüseta auyar masü saka maka aser mechiyong marem tsübuseta aser shisaboluseta auyar, anungji iba tebilemtsü ya arogo aser lokti tentettemi tangatetba aser teyari tajung agüja akoktsü merangtsüla. Kasa mapang nung yimtenia mitkartem mapa akangshidaktsüba dang masü saka iba ama lokti nükenbelemtsüsa adokba tebilemtsü kulitem ya bushia, sensosangertem rongnung shinga ashir auer mekümi pei taküm aser kibong agi peisasa nümadangteta liettsüsa akok tashi tangatetba agüja lenmang tamajung nungi anitettsüla. Aji oda, tanü putu nungbo yimten ya ozüng raksar merenshiba yimten dang masü saka ozüng raksartem nisung tajung kümdaktsütsü merangba yimten asütsü nüngdaker.
Share on Facebook
Follow on Facebook
Add to Google+
Connect on Linked in
Subscribe by Email
Print This Post
You must be logged in to post a comment Login