Auyatsü azünger asü ?

Tanü asenok tsüraburtem tangatet tesa, ajaki pei chirnurtem tarutsü asoshi shisabulutsür, anungji akayonga makayonga kibong nung tasor temang kaketrejui yoker. Iba jagi kidang kibong nung mapa inyaker ajemer. Ano, iba jagi balaka kibong nung tsürabur ita sen mesüra ayangba sen agi meperir, anungji sentsü aika tsüa, tanur dang tajung kümshibo ta bilema züngdaktsür. Ashiko, tsüraburtem karbo tanurtem tajung kümdaktsünü dang shi ango den kena mechiyongi küm süitemdakja alitsüa akok. Ano, tsürabur karbo tanur nüngdak matuba agi senotsü bushiba lenmang nung tai menaya alitsüa akok. Itemji shisabolutsüka lir. Ajisüaka, ano iba dang nung jagi shisabolu tuluba ka lir, ibaji tanurtemji züngzüker kechi akümtsü (?) ta asüba tebilemtsüji asütsü. Atangji, tanü lanurtem karbo mapa nung kanga ochishia aser nendaka inyaker. Parnoki Nagaland office ajak nung ochimashi mapa inyakba indang ya tangashiba dang masü saka angur. Ajisüaka, item tatidangtem nemji mekokdaktsüi parnok dak Nagaland yanglushinüba tangatetba shisatsü lir. Ajisüaka, English shin o nung  ashiba ama, ‘tanura tebu mesük,’ lanurtem aika pei tsürabur mesük pei mapa inyakdak ochimashi mapa inyaker. Tsürabur mesük lanurtem aikati pei tetsü taso lima raksar aliba yanglushitsü bilemer masü saka pei takar akümtsü bilemer.Anungji, lanurtem karbo pei tsüraburtem dang ochimashiba aser tamajungba lir. Nagaland asoshi shisabolutsübaji tanga sarusachi ya masü saka office nung ochimashi inyakba mapatem ya lir. Aji oda, Nagaland sorkar mapa nung ketdanger akümba yabo nübortem tenzüktsü asoshi masü saka nübortem meyong auyatsü aküm amai tanurtemi bilemtsüsa asenok  tsüraburtemi inyaker asünungji, ano kanga shisabolutsüba kaji, tang tezüngdak purtem karbo parnok züngzüker tulur akümtsü aser akok tashi auyaa takar akümtsü ta bilema azünger. Tangarbo tarutsü anogotem atema pei tetsü tasoli asoshi taküm dena agütsütsü mulungtettsüsa tazüngdak tangatetba tajung agüja renemtsür, ajisüaka asenokbo medemer o medemer na toktepa ochimashi lenmang nungi takar akümtsü ajungshir ta asenok  tsüraburtem o asen chirnurtem na longjemer Nagaland kanga raksadagi. Tanü iba ama tangatetba tamajung nungi asenok aser asen chinurtem ajak temulung meyipa arur, taoba US tir J.F.Kennedy-i ashi ama, ” asen limai asenok nem kechi inyaktsür ta masü saka asenoki asen lima asoshi kechi inyaker ?” ta asüngdanga asen lima asoshi inyak tenzüktsüba mapangji tang asütsü. Iba amajika mesüra tazünger ajak züngtemer auyatsü azünger asütsü. Aji oda, sorkar nung alir malir ajaki pei agitsü dang bilema auyar asünungji, pei aliba kibo ajak tajung tesa saka kima yimdong nung lishi auyi aser tarok tapa agi tesenzü majung asütsü. Aji oda, ajaki pei agitsü dang bilem nungji yimti anüker mali ajak pei sünütsü asütsü, anungji kima yimdong nung senzütsübaji tetsübutsüka asütsü. Ajaki pei agitsü dang bilem nungji sorkar li aser sorkar meyong kiojen ajak lemsadoker tesüsa lenmang nung apu, yindong aser wire ajak bener loksaa bener senshitsü. Iba amaji inyaktsü asoshi tanü lanurtem paikaya tesem balala nung kaketreju balala nung züngdaktsür asü ? Shibai asen lima yanglushitsü ? Nagaland mapa tilakata sübokrem aser ‘commission’ maden meinyaktetba tensa tia ya shirnok mapang shibai melenshitsü ? Nagaland nung sorkar mapa nung temsüa alir masü saka tatidang shitak magi tezülen nungi pei nisung apia shimba aser senyong sorkar mapa ayokba sobaliba tamajung tenteta aliba ya shirnok mapang shibai anir melenshitsü ? Item temelenshiji bener arutsü tangatetba aser temulungtetba nung azünger Naga nunger kaketshir kabo lir mali ? Iba ama kakershir aser lanurji tanü Nagaland-i bushir. Tanü Nagaland asoshi nüngdakbaji auyatsü shisatsü adenba nisung masü saka pei tetsü tasoli meimba nisung ka nüngdaker. Ibaji shir chir asütsü ? Ibaji shiba asütsü ? Iba nisungbaji kechikomaka zünger asütsü ? ta bilema Nagaland yanglushiba reprangtsü matatetter.