Awashi nung mangrang

– I. Imdangkaba Ao, AGM, BSNL, Dimapur.

1. Künü anogo tokan mali kagang tetsür kati lai meteta ali amai kenekwa asi? Tsümarba jagi moiki kenikwa tikiasi enekwai asi ta langzü, ano tetsürlai ashi ajikalito aponi peshi sontor asito ta ano ashi, tsümarbai langzü, moito iman sontor nohoiee ta langzü, aser tsümarbai ashi anti aponi ki loboli asi? Itohi kobina? Ta asüngdang, moi long pant ikta sai asi, ito long pant kiman asi? Anti ito one thousand five hundred asiho, tetsürlai ashi Joakali prosongbi ito same yatipora six hundred pura luijaishi, keli iman mangiasi? Ta tiazü ashi. Aunty, aponi joakali prosong yati to ahaai nai? Aponi tosera tokanti loisi hoopla, nohoi yatipora loisi, anti kali pursong pekri kora list ito ase, yati long pant loa mano nai. Tetsürlai jaki sala dang shir meyipa oatok, tsümar temji menutep, asenok oatoker yamaji menütsür.1. Künü anogo tokan mali kagang tetsür kati lai meteta ali amai kenekwa asi? Tsümarba jagi moiki kenikwa tikiasi enekwai asi ta langzü, ano tetsürlai ashi ajikalito aponi peshi sontor asito ta ano ashi, tsümarbai langzü, moito iman sontor nohoiee ta langzü, aser tsümarbai ashi anti aponi ki loboli asi? Itohi kobina? Ta asüngdang, moi long pant ikta sai asi, ito long pant kiman asi? Anti ito one thousand five hundred asiho, tetsürlai ashi Joakali prosongbi ito same yatipora six hundred pura luijaishi, keli iman mangiasi? Ta tiazü ashi. Aunty, aponi joakali prosong yati to ahaai nai? Aponi tosera tokanti loisi hoopla, nohoi yatipora loisi, anti kali pursong pekri kora list ito ase, yati long pant loa mano nai. Tetsürlai jaki sala dang shir meyipa oatok, tsümar temji menutep, asenok oatoker yamaji menütsür.2. Arogo ka nung Pastorbai yi kangasa ajem aser kinüngtsüia kangasa arutsür. Aser arogo purtemi pulpit nungbo yi jemer tenokdakjoto aji agi tangar metsüdaker. Anungji na yi yabo intokangja ta kangasa mepishi, anungji Pastorbai tangardang aser teputsü dang taonung ya last ajemtsü aserbo majemtsü ta shir, yiji ajem, iba sülenjibo paji paonungji süadok. Tsüngrem mezüngmeshiba, iba sülenjibo paji yi agi pa ang ajum. Pai nangzükba ama ibaji last asü ta ashiba ama last asü yi ajumtsü mapang mangu Pastor asütsü mapang mangu.3. Europeans country repranga senzür Indian citizen ka Hotel nung chiyungtsü tapu aika chiyongdang agütsü, pai chiyongtsü ishika chitor toktsü, chiyongzüker kimai lur bus nung mena alidang Hotel kibur jagi pai chitor toktsüba chiyongtsüji bener arua pa yangko nungji inoktsü aser iba jenjang senji meshi aser iba chiyongtsü ya pa sasa poktetba masü aser iba chiyongtsü nai chitoba ya shingaia machitsü, na sa achitsüa ta pa yangko sünga inoktsür magütsünüyonga senji agütsü chiyongtsüji bener senzü. Pei tepok memetet tanguba ajak inoker mechimai azü ak nem chidaktsütsü ta sür dustbin nung inoktsütsü pasasa poktetba chiyongtsü masü ta angatettsüla.4. Temeteteri ashiba agi (US President-ji Advisor telok tentet ka lir aser item ajanga aser parnok dang advice meshir aser metongshitsür ta ashir. Uganda Dictator Idi Amin küm 8 dictatorship alisang pa metongshir ajak pai tepset. Teputsüi pa metongshitsü nung ajia pai tepset. Pa mapang nung nisung jenti tepset. Anungji pa metongshitsür maliba janga pa yimli yaktsa lao. Pa jenshia senzü King Faisal Spicialest Hospital & Research Centre Riyaeh, Saudi Arabia nung ang pa asü. Shidakbabo pa Uganda chuba saka pa jenshia senzüba otsü aika lir. Tangari metongshiba magiba nisung dangji shingaia temetongshitsü mashitsü kechiyong paibo temetongshitsüba magirji odang tokjang ta jembir, laishiba nung kati ka ajungshitepa liang ta ashir.5. Kodang Mobile ring arudir nisung kati pa o mejembi dang tamasa terok mesashir ang tune palaka atoka olaji pa natural masü tamang tarokba agi teti jembir aji kanga shidak. Nisung kari hallooo ta talangka mesanga or kelenang jembir, kari ola matoki angaa alir, pei pei mulung saka raranur amai mobile nung agizükbaji, shibai metet tagizüksang atema temoatsü, mesüra lendong osanga alitsü akok. Mobile jembizüklie ring asüsang indang tamajung mejembi tajungba, ashiko parnokbo switch off mesüi angaa atatsü aser aseni pa sembar ta meteta akümtsüsa akok.6. Mobile ji mobile mesür land line telephone den dang jembitettsü akok, saka nisung karibo pa mesüra la oset kar samar pushidang tatishtisü agi tenük ainla justma bushidang mobile agi ring asütsü aser tenük ainla jagi ring arur angutsü ta bilemer. Mobile bener aru aser tenük ainla number malijito koda asütsüna.7. Nisung karibo nature den ain atoka raraba lir, yi ajem par osettsüset dang chi sorodak chipo tajung tesüngjem asenoki koma ayu yamajidang parnok alitsü, mereka yunura parnok yamaji alitsü, memerüki yunura ajia asen mulung. Ajumreper kimalenji pretdok nunga parnok idakji ajem ajema dang haini ta dang alitsü, saka shibai pei oset raksar paji tamachi nisung asütsü.8. Nisung kar kanga tashi tawa lir, parnok dang kecha tashitsüla mali, parnoki tangari ashibaji jempitetba dak alaka danga kecha pai memetettsü. Ibala nisung masütsü kanga kümdangtsüla. Kechiyong asenok den temetetba kanga dang aika lir. tasünü tashi angazüktsü merangtsüla laishiba o nung shibai shisa taka ta bilemer pa shisa makatiba kümdakjang. 1 Korent 3:18.Jungjunga zünger kümdanga amshira koda tangatetba nisung asütsü.