AZÜAPONG

~ N. Imo Longkümer.

Tsüngremi yangluba tepur tajung lima nung shi-azü aketba taküm agi sünga lir. Item ajak pei mapangtong nung ali akümtsüpur dang. Saka azüapong ya nisunger shi azü nungi arur asünung nisung ajak dak iba yimya keta lir aser iba ya kari azüokteter aser kari mazüokteter. Iba lima nung meimchir koba jakla tener lidir liaka Tsüngremi arishi anogo latetja lir, anungji tasüba ya mapa tasen ka masü. Meimchir timtem dang Doctori tajungtiba agi yarir, saka Doctor-i aneptsütsübaji telemtet ka dang aser tanüngbajibo Tsüngrem shilem, Pai inyaker.
Tanü asen lima nunga mazüokba azüapong mapa ajanga anogoshi taoksatsü osang balala ataloker. Azüaoponger pei bilemba ataloktsü atema tashiyim mapa inyaker, iba yagi yimjung samar. Azüapong tashiyim mapa nung tetsür-a kinü nungi tantsür tashi kümzüka mali. Tangar oset azüapongdang meimchir libaliru ajangdanga aor. Nisung dak aketba temenen rongnung azüapong ya-a ka asütsü südi. Iba yimya ajanga lanur aika kibong makümdang tantsür tambur kümer alir. Kechi mapa nung südir süaka meimchir atema tazüokba nüngdak, iba atema sorkar tentet aser ozüng yanglu, saka ozüngji teyangluri raksar, anungji mapa tamajung ajak tarendaktsü makai sadem-sadema inyaker.
Mapa tamajung inyakertem apuba anogoshia osang kaketem nung angur, idangji nüburtemi aji shitak südi ta bilema pelar, saka temerenshi kecha mali o mebendang chioker. Kechiaser yamala ashi-auer apubaji bail nung agizüktsü jangrartem tarensena ata alir. Iba yongji auer karbo ita ka nung anaben-asemben apuba oasang ngua arur. Anungji alima tejakleni aoba shilem nung ozüng makai akümba ya-a ka asütsü südi.
Süngjanglu akartem, ango tzübu akartem jangratema tangteta akadang, ango inteta alidang Deobarnü tangar sentep mapang nisung ana-asem ayongteper oa tzütu nungji zütsük ona angoji apur. Süngjang süra postatem nung ongtena tanga tesem nung belena ayur. Kecha nunga alu yima tsünüteta mali sürnung item jagi ayokba süngjangji chilong-chilonger aser jenjang talang agi ayoker. Farm akar aser aluyimer temi meranga inyakaka aji pi nem yimtsür ta korema terenlok mapa anener. Item yagi alima rajang kümdaktsür. Nagaland Govt. Department ajak indang mapa ya centre nungi telongi ia khen bushidang meshiogo. BJP nükjidong nung alinük ka, oshi ka, tamangba yimsü ka ta akümtsü nükjidong agi tetsükdaktsü aliyong tangashi Modi (P.M) yimsüsüsba ya sensaker asoshi tajangzük lir ta agir.