Bilemdangtsüba mapang

Tashidak mena tsübuba agi, tenla ki dena shibanger, kechalenia mao kidang amongtsüba mapang ya asenok asoshi bilemdangtsü mapang tongtibang ka lir. Aji oda, mezüngbuba bilemdangtsüba onükji, alima nung iba ama tashidak tamajung poktettsüba ya, ya tatem masü ano poktetpet poktettsü, anungji asenoki kechi inyaktsüla ta bilemdangtsü junger. Tanabuba nung, iba tashidak agi alima nung takar, tulur aser kanga nüngtugu nisungtem dak dena kanga bolushilua atongba tebilemtsü ya asütsü. Tasembuba nung, alima nung tashidak ayimsünga ao tsübuba agi ali nung garitem aser anüngdak tayimtsütem dena mesenzütsüsa akümba tatalokba ya asütsü.Pezübuba nung, alima nung alirtem rongnung ita petinui tutettertemi dena iba tashidak aneptsü mozü mengutetba terata mapang ya asütsü. Atangji, asenok aliba putu ya nisungtemi tashidak dena yanglua (biological weapons) prokba putu nung alir. Iba jagi, karibo coronavirus tashidak ya shiruru aser nisungtem dak nungi poktetba tashidak masü saka nisungi yangluba tashidak mesen mekümdangi amshiba ajanga prokshidaktsüba lir ta temulung melemi jembir. Aji oda, alima tasembuba rara adok nungbo, iba rarajibo prangpong injang aser bomb amshia raraba rara masü saka nisungi yangluba tashidak mesen aser miim tango dang chioktsü, anungji injang bomb ola mangshii azü madok alima nung miimchir ajak remoka asütsü. Iba ama anogo ka asoshi shisabolua bilema asenokbo tang amai pei ajungtsü aser pei agitsü dang mebilemi yimkong ajungtsü aser yimkong kümzüktsüsa renemteptsüla. Tang aser tarutsü putu nung atalokba wara aser rara agibo yimkong kümzükra asena kümzüktsü aser yimkong mekümzükra asen kijabo mekümzüktettsü. Corona virus agi alima nung takar aser nüngtugu nisungtem dak tama atonger amai atonger süra, tangar timtema toktsür asenok alima nung agir magimatsüsa rongsen bendentsübaji nüngdak madoker. Ali tuluka aser kiojen agir magima yangludena yur kinungertem ajak remoka asütsübaji kecha tetezü maket ta bilemdangtsüba mapangji tang ya lir. Sür kotaki aotsü asüyonga, shingaia iba lima ya toktsür mounür, anungji tasü tsübuba agi sentepia mao kidang kinungertem ajak chiajema mongteper. Atangji, onüyonga yimteni gari aser tayimtsü tashi mesenzüdaktsüi nokdanga lir. Iba ama peisasa pei kümdang kümdanga aser yimteni ashiba angaa anarongdena hopta ka shibo kazütettsüa akok, saka kibong aika tachitajemtsü maka nungji kidang nungi ayazüka oa chiyongtsü bushitsüsa akümtsü. Idangji, tayokdaka chiyongtsü maka aser mapa inyakdaka ajak shibdanger ayangdaka maka ta kümadoker lira, talisa, asen lima ama nung kechi ataloktsü ta bilemdangtsübaji yimten yimsüsürtem asoshi dang masü saka nübortem ajak asoshi kanga tongtibang kümogo. Idakji lendong tuluka keta angur. Asenoki asen ket nung senotsü peria kara shirangyonga taneptsü melamelaa angutsü amai bilemer. Aji oda, takar tulurtembo tashidak wara agi matongtsü aser masütsü amai bilemer. Ajisüaka, tang ama ajungben poktetba tashidak wara agibo America nungertem den mejenpur. Tashidak wara mopong agibo kin kidong, takar sensaker aser tulur tilar kecha mebendanger. Kena, tashidak wara yagibo ayongayonga alirtem dak tama atonger. Itemji kodang bilemdangdir, shiba südir süang, alima nung ya teti alitsü atema maru ta bilemtetdaktsür. Aji oda, tang ama mapang yagibo shiba südir süang alima nung mapang tatsüka alidang yimkong ajungtsü bilema inyaktsü nenshir. Ali tilaka atema kidangertem den meputepi alitsüsa inyakba to kecha nüngdak malia ta asenok nem nenshia angatetdaktsür. Iba kasaji tangar tenüng nung asenok takar akümba tajangzük to kecha malia ta rajemdaktsür. Iba amaji Tsüngrem dak amangli amangerbo tetsübu ajak kokteta amangtsüsa, Yisui asenok dang tetsübu ta nenshia metetdaktsür asütsü. Tanü iba ama mapang tamajung ya asenok ajak asoshi pei lima aser nübortem ajak ajangzüktsü bilema, asünung nungibo, inyaktsü ta telemtetba agiba aser tanüla nung akangshiba mapang tajung ka südaktsüdi.