BJP mapang

Taoba küm pongo yimsü asüba sülen meimlaika ano BJP teloki tangsa tatar menden teimba nguteta Lok sabha election nung takok angubaji India asoshi telemtetba tongtibang agitsü lenjem ka atonger asütsü. Küm aika Congress teloki yimsüsüa aruba sülen tangang BJP teloki ashiashia government anabenbuba abentsüsa ataloker. Taoba government mapangbo BJP teloki aniba government liaka, parnok kijaibo government nung telemtetba agitettsüsa menden peria magitetba agi parnoki bilemba tongtibang sentongtem aika mapa küma meinyaktet. Atangji, linük atema telemtetba agitsübaji Lok sabha nung dang masü saka Rajha sabha nung dena agizüktet nung dang telemtetba agitettsü. Ibayongji, taoba government nung Lok sabha nung telemtetba agitetaka Rajha sabha majangtetba agi telemtetba magitet tebilemba aika anendaka lir. Item tebilemba rongnung tongtibang kaji Citizenship Amendment Bill (CAB) onük ya ka asütsü. Iba denji ano Muslim nung tetsür balazüka yokba ozüng Triple Talaq aser linük nung senso ajak atema sobaliba ozüng ka dang asütsü asoshi Uniform Civil Code latettsüba onüktem lir. Iba ama linük nung senso ajak dak kongshitsüsa BJP teloki temzüng ozüng aser sobaliba nung temelenshi bener arunür. Ajisüaka, itemji senso aikati magizüktetter aser magizüktettsü, anungji junga mebilemdangi BJP teloki bilembaji ozüng küma latetter benshitsüsa merangra linük tesem aika nung timtem adoktsü. Kija kibong tia amato, chuba yimli asoshia mapang mapang lir, anungji mapang ka Congress kanga merenogo aser tang BJP mapang lir. Iba mapangba ya India tali tashi itshia longjemshitsü asü mesüra raksa tenzüktsüar ka asütsü. Atangji, BJP telok nung Hindu nunger dangbo masü Muslim aser Khristan purtema lir, anungji item tatartem jagi India nung tamangba yimsü ajak tetsübu aser talenba melii litettsüsa jembitettsüla. Taoba government kümmekümka India tesem aika nung nashi maleptsü aser mayoktsü ozüng latetba ajanga, talisa Muslim nunger aika lendong ajuruogo. Ano, Khristan purtem asoshi linük nung limapurtem shinga temulung memeyipdaktsütsü asoshi state kar nung ozüng zünga aliba ozüng ya linük ajak nung amshitsüsa latetra, Khristan purtem Tsüngrem mapa inyaktsü mesademi akümtsü. Item ozüngtem amaji linük nung nübortem longjemer rongsenren nung tejakleni aotsüsa sentong tajung inyaktsü melen, BJP government-i tamangba yimsü aser nübortem sobaliba dak kongshitsü dang tongtibang ama bilemra, iba jagi India maintsü aser BJP government-a arr mashitsü. BJP government-i India ya Hindu lima ta mebilemtsüla. Iba tangatetba nung India telongjem kübok tamangba yimsü aser sobaliba tapu balala ajak kati ka akümtsübutepa litettsü asoshi Mahatma Gandii pa taküm tenla agütsüogo. Mahatma Gandhii India lima ya Hindu nunger lima asütsü, anungji India nung tamangba yimsüjia Hindu dang asütsü ta nokdakka asünungbo, ashiko, pa mekasetla. Aji oda, India ya tamangba yimsü aser sobaliba ajak benshitetba lima ka asütsüsa linük temzüng yanglurtemia latetja lir. Iba nüngdak aser topur ajungji junga masadangi yimsüsür karibo linük temzüng nung India ya ‘Secular’ state asütsü ta lateta aliba ojang ya agiener. Kodang iba ojangji agiendir, India nung sensosangertem pei amangnütsü mamangtettsü saka linük temzüng nung kechi yimsü amangtsü shia lidir, ibaji amangtsüsa akümtsü. Atangji, alima yanglutsü asoshi küm pongo yabo kanga tsüra, anungji nübortemi BJP nem ano küm pongo yimsü asütsüsa maongka agütsübaji shitak agütsüogo ta bilemer. Taoba küm pongo tsüngda BJP teloki kechisa inyaktsü bilema liasü, itemji tenzükdangogo aser tang ano taruba küm pongo tsüngda nung BJP government-i India nunger shisarenlokba aser temetetba nung tali tejakleni aniba ajanga India nung India nunger ajak tekülemdaki aotsü marendaktsü, shinga tebok tazüng memejangtsü aser lanurtemi shisa tasen bushiteta India ya rongsen poktetdak lima ka akümtsü imlaa atar.