Britain o Sweden nati UN-i tuyuba ama inyaktsü ajungshir: Assange

London, February 05 (Agencies): Britain aser Sweden sorkari United Nations (UN) luden kati tuyuba ama inyaka, Ecuador embassy kilung nungi temaleni adoka senzüsenpongtsü temeten agütsütsü temepishiba olen ka WikiLeads tentetsang, Julian Assange-i tanü, Hokolbar nü metetdaktsüogo.

“UN ludeni ni metentsüba sülen ni tang kanga pela lir,” ta shia, Australia nunger arishi küm 44 tain Assange-i video link ajanga osangbener den tongtepratepdang tanü temepishiba olenji metetdaktsü.

“UN ludeni tuyuba ama asangsang nung inyaktsü mesüra meinyaktsü lemtettsüji Britain aser Sweden sorkar dak keta lir,” ta 2012 küm nungi tenzüka London nung tentetba Ecuador embassy kilung nung jenoka alisang, Assange-i metetdaktsü.

“Assange-i aibelena inyakba kuli kecha mongui pa Ecuador embassy kilung nungi temaleni madokdaktsüi Britain o Sweden sorkari lidaktsüogo. Anungji, pa puoka ayuba maparenji anena pa nem senzüsenpongtsü temeten agütsüba den külemi, pa embassy kilung nung mongdaktsüba atema temenok sen agütsütsüla,” ta UN luden-i yashi, Brehostibar nü sangoktsü.

Tetsür ka tashiyim agi raksatsüba ken o nung ajemdaker Assange pua Sweden-i anir aotsü ozüng agütsüba sülen Assange-i Ecuador embassy kidang June, 2012 nung jenok.

Iba mapang nungi tenzüka tanü tashi Assange embassy kilung nung jenoka aliba osang jangjaogo.

Ajisüaka, “UN-i Sweden aser Britain nati benokba ken nung teka amoktsü temeten ngua mali,” ta shia, UN luden tetuyuba magizüktsü lemtetba olen ka Britain Foreign Secretary, Philip Hammond aser Sweden’er foreign ministry nati tanü metetdaktsüogo.

“Britain-i UN tetuyuba magizüker aser Assange Ecuador embassy kilung nungi kimaleni ayazüka alura, pa pua ayutsü,” ta Hammond-i metetdaktsü.

“Tetsür tashiyim agi raksatsüba ken o nung ajemdaker Assange pua Sweden-i anir aotsü ken oji 2020 tashi benshitsü temeten agüja lir. Anungji, Assange pua ayutsüji ozüngi melaba maparen ka lir,” ta pai shisem.