CANDIDATE-TEMI VOTE MALITSÜLA

Election mapang shilem agir tongtibangtiba telok ana lir, kaji candidate aser kaji voter-tem. Item telok anapronglai election nung timi shilem agitsü mulungtet nung dang election merüka agitettsü. Taoba alima aso 20 buba tatemlen Nagaland nung  nübortemi ayimtenba olaji yi aser drugs anema liasü aser tang alima aso 21 buba tetenzüklen ya nübortemi kanga rongdak nüngdaka ayimtenba olaji ‘Clean Election’ ya lir. Iba ola ya nübortem taginüba ola dang masü saka nübortem temulung kanga shiranga ajepba ola lir.Nagaland nung tang tashi nung election 12 ben agia aruba otsüji tajung tazü masü. Ibai telong aser temapurtemi tashiyim amshia nübortem tsübudaktsüba aser nisung dak azükba otsü lir. Nagaland nung election agiba otsü ya lanurtem yi agi taküm raksadaktsüba otsü, sen agi vote aliba otsü, senso candidate shima yur yimer ajak tenüng nung nisung kari dang vote agütsüba otsü aser pei yimtaka dena melitettsüsa amokmerenba, kiojen raksatsüba aser aridokba otsü lir. Itemji meyipa reprangdanga bilemdangra, teinyakertemia dena mamangtsüsa ataloka lir. Item jagi asen lima kanga menena lir aser kanga menenba jagi, tilatiba agi, tanübo asenok jajatsüba lenmang dena asenoki meyanglutetter, sen meindoki chirnurtem azüngdak kaketreju tajung maka kümogo, asenok asoshi sen meindoki asen alidak  taneptsü angudak mozü ki tajung mali aser lanurtemi factory lapoka inyaktsübajibo yutsür tang asen akaba electric light tashi yagibo mobile phone dena charge mesütetba jenjang nung asenok lir. Ibayongji, tanü nübortemi election timi agir külen nübortem nüngdak ajak nung anisüngzük agütsütetba government ka yangluner. Ibaji voter-tem taginüba aser nübortem rongdak nüngdakji lir. Ibaji angateta election-i aier candidate-temia tamasayongi sen agi vote alia adoktsübo memerangtsüla.Sen agi vote alia election-i aiertemji nübortem  tenzüktsü asoshi aier masü saka sen agi sen melena takar kümer par kiojen yanglutsü asoshi aier ta nübortemi angateta lir, anungji tangbo sen agi nübortem mulungjang makoktsü ta candidate-temi angatettsüla. Clean Election aginüa ayimtenba ola ya election-i inürtemi jungjunga angadanga bilemdangra, iba ola ya parnok asoshi teyarir ola ka lir. Clean election ola yagi candidate shinga sen meindoki yimsüsür tajung kümdaktsüner. Aji oda, candidate-tem election nung sen meindoki adok nung dang nübortem yaritettsü asüba agi, Clean Election ola yagi nübortem dang pei temeten mayoktsü ajungshir. Ajisüaka, candidate kari iba olaji mangai sen agi pei yimer aser pei constituency pur alitsü merangra pa mesüra lajibo matumalem mapa tuluka inyaker asütsü. Candidate-temi election nung sen crore aika endoktsü agibo, clean election ola ya angateta, Clean election campaign atema sen tera tenlaba tajungba asütsü. Ashiko, tangbo nisung kari clean election ola anema nübortem temeten alitsü merangra nübortemi pa mesüra lajiang ashioktsütsü akok. Aji oda, clean election asoshi yamai nübortemi jepa sarasademba mapang aser clean election nung shilem agitsü asoshi tenangzükba agi pei kidang Clean Election nisan songtepba mapang, nisung kari danga nübortem meyong sen auyadena yur iba sen jagi nübortem temeten alitsü merangra, parnokjibo takoksa tulu ajurutsü. Aji oda, Nübortem asoshi kodaser pei sen agi pei vote ayoktsü (?) ta bilemdangtsüba mapang tajungtibaji candidate-i sen agi vote alitsü merangba mapangji asütsü. Nübortemi angatetogo, anungji election-i aiertem kanga kümdangtsüla. Joko, election mapang sen agi nübortem memesüshitsüla aser nübortem mezüngmeshi masütsüla saka parnokji akümtsübua ajurutsüla aser yimsüsür kümer parnok tenzüknüba tejangraba aser nükjidong indang nübortem den ochi mulung agi shisalemsateptsüla. Ibai business inyaktsü atema election-i aiba putu masü !

You must be logged in to post a comment Login