India yimten nüchiso ngur küm 70 dak tali süia arudang, India ya mezüng ato kilonser (prime minister) Jawaharlal Nehru-er kinungertemi dang yimsüsüa arur amai aruogo. Iba jagi parnok den madener tangar teloktemi linük nung yimsü asütsüba ya akhi mapang chubatemi yimsü asüba amato senmang küma yimsü masütsüla ta teti aija jembir. Aji shitak lir, kechiyong […]
Yimti yimdong nung aser ainlen senzüdang lenmang lenjang saka tezülen mener aonsutsü, süngjanglijang aser pei kidang renemba azüku mesüra amtsük amala chiyongtsütem yoka angur. Itemji asen nisung aser parnoki ayokba aonsutsü aser süngjanglijangji parnok atsü aser alu nung züsentetba aser chiyongtsütemji parnok teka agi pei kidang renembatem lir, anungji kanga agia shishilembadak ki tajung nung […]
Küm shia class 10 nungi shir tekalen tatidang nung nisung aikati takok junga mengutetter. Atangji, parnokji tekolok mechira, azümasen aser sempet tajung kecha mali ta masü saka parnok tangatetba, tejangraba aser nükjidong balala asüba agi tatidang nung takok junga mengutet asütsüa akok. Ajisüaka, asenoki aiben parnokji takidak makatsüba tanurtem amai bilemer aser tatidang nung tematiba […]
Joko yimya jungjunga sübar asünung, dokan nung kechisarina alir, itemji polythene agi yangluba juli nung meinokra tabendak maka amai kümadoker. Ano, lokti senden nung plastic agi yangluba tzü bottle alia melemtsüra nisung shia nem tzü tajemtsü agütsütsübaji tamakoktsü mapa ka amato bilemer. Asenoki bilemdangra, asen limai tanü dokan nung amshiba polythene bag marudang, dokan purtemi […]
Taoba küm pongo yimsü asüba sülen meimlaika ano BJP teloki tangsa tatar menden teimba nguteta Lok sabha election nung takok angubaji India asoshi telemtetba tongtibang agitsü lenjem ka atonger asütsü. Küm aika Congress teloki yimsüsüa aruba sülen tangang BJP teloki ashiashia government anabenbuba abentsüsa ataloker. Taoba government mapangbo BJP teloki aniba government liaka, parnok kijaibo […]
Alima nung nisungtemi apiteta amongba anogotem rongnung tetsü temeim aser ano tebu temeim anogo amongba ya asütsü. Iba anogo ya nisung shia asoshi pei tsüraburtem dang kanga pelar ta ashitsüba anogo lir. Atangji, tsürabur o tanurtem na külemi ki ka nung alir saka anogo shiabo tanurtemi tsüraburtem dang temeim mesayutetter. Aji oda, temulung nungbo bilemer […]
Myanmar (Burma) kübok Naga nunger lushi nung Myanmar sepaitemi Naga nunger nüchiso bushirtem makdoktsü apusoba mapa ajanga nüchiso bushirtemji dang masü saka tanü nungibo nübortem dena pei kidang asüama lendong ajuru tenzükogo. Myanmar nung Aung San Suu Kyi-i aniba National League for Democracy teloki government kümer külen kin tilatem shirnoki pei yimten temeten asoshi nokdaker, […]
Alima nung taküm alirtem ajak ya pei ki kaka lir. Pei kiji kar atema azü aser süra ki, kar atema long ki, kar atemabo tesep, ano kar atemabo lungki, kar atema tzü aser kar atemabo arem mein lir. Kechi komala ki südir süang, tangar ki dang nungibo pei kisa tajungba aser ani tesüngzükba, kechiyong itemji […]
Tanü alima nung tzü mopong menendaktsüba ajanga asenok timtem ajuruba indang kanga jembir aser asenokia metetter, ajisüaka asenok aikati alima tzü mopong merüktettsü atema nia kechi inyaktsüla ta aiben meshisadanger. Atangji, alima tzü mopong menendaktsüba ajanga alima tatsükba akümba, tzümetsüng aser yipru lendong tali atalokba aser tashidak tapu balala poktetba ajanga nisungtem timtem takoksa ajuruba […]
Alima nung nisungtem asoshi nüngdak aser jangratemtsü mapaji chiyongtsü yamglua ayokba mapa ya ka lir. Chiyongtsü ayokba maparentem nungji shi ango nungi shir lon tashi dena lir. Chiyongtsü agi dang nisungtem taküm alir asünungji, chiyongtsüji nisungtem taküm lidaktsütsü asoshi ayoker, anungji chiyongtsüji tajung asütsüla aser jungjunga awazür ayoktsüla. Itemji tendangtsü asoshi government nung Health & […]