Joko yimya jungjunga sübar asünung, dokan nung kechisarina alir, itemji polythene agi yangluba juli nung meinokra tabendak maka amai kümadoker. Ano, lokti senden nung plastic agi yangluba tzü bottle alia melemtsüra nisung shia nem tzü tajemtsü agütsütsübaji tamakoktsü mapa ka amato bilemer. Asenoki bilemdangra, asen limai tanü dokan nung amshiba polythene bag marudang, dokan purtemi […]
Taoba küm pongo yimsü asüba sülen meimlaika ano BJP teloki tangsa tatar menden teimba nguteta Lok sabha election nung takok angubaji India asoshi telemtetba tongtibang agitsü lenjem ka atonger asütsü. Küm aika Congress teloki yimsüsüa aruba sülen tangang BJP teloki ashiashia government anabenbuba abentsüsa ataloker. Taoba government mapangbo BJP teloki aniba government liaka, parnok kijaibo […]
Alima nung nisungtemi apiteta amongba anogotem rongnung tetsü temeim aser ano tebu temeim anogo amongba ya asütsü. Iba anogo ya nisung shia asoshi pei tsüraburtem dang kanga pelar ta ashitsüba anogo lir. Atangji, tsürabur o tanurtem na külemi ki ka nung alir saka anogo shiabo tanurtemi tsüraburtem dang temeim mesayutetter. Aji oda, temulung nungbo bilemer […]
Myanmar (Burma) kübok Naga nunger lushi nung Myanmar sepaitemi Naga nunger nüchiso bushirtem makdoktsü apusoba mapa ajanga nüchiso bushirtemji dang masü saka tanü nungibo nübortem dena pei kidang asüama lendong ajuru tenzükogo. Myanmar nung Aung San Suu Kyi-i aniba National League for Democracy teloki government kümer külen kin tilatem shirnoki pei yimten temeten asoshi nokdaker, […]
Alima nung taküm alirtem ajak ya pei ki kaka lir. Pei kiji kar atema azü aser süra ki, kar atema long ki, kar atemabo tesep, ano kar atemabo lungki, kar atema tzü aser kar atemabo arem mein lir. Kechi komala ki südir süang, tangar ki dang nungibo pei kisa tajungba aser ani tesüngzükba, kechiyong itemji […]
Tanü alima nung tzü mopong menendaktsüba ajanga asenok timtem ajuruba indang kanga jembir aser asenokia metetter, ajisüaka asenok aikati alima tzü mopong merüktettsü atema nia kechi inyaktsüla ta aiben meshisadanger. Atangji, alima tzü mopong menendaktsüba ajanga alima tatsükba akümba, tzümetsüng aser yipru lendong tali atalokba aser tashidak tapu balala poktetba ajanga nisungtem timtem takoksa ajuruba […]
Alima nung nisungtem asoshi nüngdak aser jangratemtsü mapaji chiyongtsü yamglua ayokba mapa ya ka lir. Chiyongtsü ayokba maparentem nungji shi ango nungi shir lon tashi dena lir. Chiyongtsü agi dang nisungtem taküm alir asünungji, chiyongtsüji nisungtem taküm lidaktsütsü asoshi ayoker, anungji chiyongtsüji tajung asütsüla aser jungjunga awazür ayoktsüla. Itemji tendangtsü asoshi government nung Health & […]
Alima nung koba tamangba yimsü südir süaka mapa tajung inyaktsü aser tangar dang meimtsü indang sayur. Tamangba yimsü shia jagi ajak madak kibur Tsüngrem ka lir ta amanger aser iba kibur Tsüngrem jagi alima nung nisungtem dang tamajung madak tajungi akoktsü ajungshir. Aji oda, tanü putu nunga tamangba yimsü kari danga tangar tamangba yimsü amangertem […]
Karnataka kübok Shivamogga nung tehsildar (tax officer) kati aayanger ka ama Gejjenahalli yimtsüng nung lung atudak ka nung mapa inyak. Idakji pai ochimashi mapa inyakbatem mita reprangba den kanga junga bushisüngdangba sülen, tatem nung pai anir ketdangsertemi tawa tu iba tesem makogo. January 2017 nungi BN Girish-i tehsildar ka ama inyaktsü tenzükba nungi ozüng alema […]
Asen lima nung asenok tamangertemi kanga temulung agüja inyakba mapa kaji tenla ki tulu aser tajung yangluba ya asütsü. Atangji, alima nung tesem ajak rongnung tongtibangtiba tesemji Tsüngrem külemba ki ya asütsü, anungji iba ki yabo sentsüwangshia yanglutsüla aser teronem menema ayutsüla. Aji oda, asen lima nung dang masü saka alima ajaklen nübortem tenük agi […]