Nagaland nung nübortem kangshiba mapa kaji government-i nübortem asoshi inyakba terenlok mapatem mapang shitak nung merenemtetba timtem ya asütsü. Government-i lenmang yanglutsü tenzüktsü saka yanglutur yutsütsü, kiojen yanglu tenzüktsü saka sütur yutsütsü, apu atem tenzüktsü saka merenemtet toktsütsü ta asüba nübortem asoshi tamakok mapatem aika Nagaland nung atalokdagi. Item ama terenlok mapatemji tetenzükbo tenzüka inyak […]
Kerala nung akhidang yangluba küm 800 shi tain Hindu nunger tekülem ki ka tenüng agi Sabarimala temple lir. Iba tekülem kidang tetsür ita shilem aoer rogo arishi küm 10 nungi 50 tashi telongi meidaktsür, kechiyong parnok jagi iba tenla kiji menentsür ta Hindu nungertemi amanga aru. Ajisüaka, tawa Supreme court-i iba sobaliba ozüngji agientsü aser […]
Mapa inyaktsüba ya nüngdak reprangtetba nungi adoker. Nisung karibo ki janaa aliyonga mangu ser akiyaa aotsü, ano karibo süng-long agi yimdong tepdanga aliyonga endoktsü melen mekena aotsü, ano karibo nisung kar timtema aliyonga yaritsü mebilemtettsü. Iba kasaji, pei alidak nübortem nüngdakba aika liaka itemji yanglutsü mesüra bener arua ayoktsü asenoki mereprangtetter. Iba timtem aser mekokmein […]
Nagaland ya Khristan lima asütsü asü mesüra benjong lima asütsü ? Mesüra saru saruba lima-ang ka asütsü ta rakteper amai kümogo.Nagaland Khrista asoshi ta arogo nungertemi dang masü saka Naga yimten nüchiso bushirtemia nükjidong yur inyaker. Ano, Nagaland state government-ibo Nagaland ya benjongbentsü amongba lima ka ta ajaba nung nümadanga bilemer aser benjongbentsü ayongzüka amongba […]
Linük nung yimten yimsüsürtemi anir küm shia ‘ Vigilance Awareness Week’ amonger aser taküm 2018 küm asoshia iba sentong October 29 nungi November 3 tashi amongtsü tenzükogo. Taküm iba hoptamong omenji ‘ Ochimashi mapatem samajang : India tasen ka yangluang’ ta shimteta lir. Iba omen nungji ajemdaker Nagaland nunga tesem ajaklen yimten nung yimsüsür aser […]
Asenok alidak tzü mopong memenendaktsütsü jembia-jembia Delhi nungbo mopong kanga mejungi menena akümba agi kimalen senzüa majung kümogo. Ibaji Delhi nung alirtem asoshi dang masü saka asenok ajak atema lendong lir. Joko, Delhi aser temeket nung mopong onsara mejungi akümba agi Central Pollution Control Board (CPCB) ajanga nübortem dang kimalen kangabo mesenzütsü aser gari amshiba […]
India nung center aser state government nung yimsüsür aser tenzükertem nem ochishia yimsü südaktsütsü asoshi latetba ozüng kaji, center nung Lokpal aser state shia nung Lokayukta ayutsüba mapa ya lir. Lokpal aser Lokayukta ta asüba ya linük nung yimsüsür aser government tenzükertemi tim mesüi inyakba mapatem anema inyaktsü asoshi tashi agütsür inyakdaktsüba telok ka lir. […]
Tanü asüng putu yimya agi akanger asünungji gari akar kanga aika kümogo. Iba jagi asen lima nung yimti yimdong lenmangbo tilala dang asünungji jilatem nung dang masü saka yimtak yimtsüng nung dena anogo shia gari masem nungtepba timtem ajurur. Tanga temetetter limatem nungbo yimti mesemtetdang tamasayongi gari senzütsü aser anentsü asoshi bilema yimdong sademsadema wazüka […]
Linük nung ochimashi maparentem nokdangtsü asoshi bushisüngdanger telok tematiba Central Bureau of Investigation (CBI) nung dena parnok ketdangsertem rongnung kati ka aputsüsa inyakbaji linük asoshi kanga lendong lir. Iba amaji, ano Nagaland nunga ozüng alema machimajemtsü shibelener ket nungi police-temi pua ayuba brown sugar seret tenet shi Nagaland police ketdangser kati pei kidang oa ayubaji […]
Nagaland nem ‘Best Horticulture’ sempet agütsütsü ta Indian Council of Food & Agriculture teloki ayongzükba Global Agriculture Leadership sentong ajanga metetdaktsüba osangji Nagaland asoshibo meimlaba osang tajung ka asütsü. Horticulture ta asüba nung ya süngjanglijang dang masü saka metsüjang aketba aonsutsütem ajak dena lir. Item rongnung mersü, bengana, bhendi, likok, süngrilikok, mapu aser kora nunger […]