Asenok rongnunga karibo telok tentet memeimtsüa akok aser yimten mapa nung metenzüknütsüa akok saka koba nübor aser koba kin südir süaka lokti telongjem tentet aser yimten akanga tenteta alitsü nüngdaker. Lokti telongjem tentetbaji nisung shia temeten wazüka yutsütsü aser kin meraketdaktsütsü asoshi lir. Iba nükjidong nungji Naga nunger kin shia pei kin telongjem tenteta lir. […]
Tanü Nagaland shirangdaktsüba tashidak mesen tulutibaji Naga nunger yimten nüchiso bushir telok tenüng nung government office-tem nung aser shishilembadak ajak nung tashiyim agi sen saruba ajanga timtemdaktsüba ya asütsü. Joko, tangbo arogo dang dena Naga nunger linük tenzükertem tenüng nung sen meshibaji Naga yimten nüchiso bushiba maparen nung alima tatem kati arur amai bilemer. Atangji, […]
India nung Nagaland-i yangluba otsü kaji, school junga mezüngteti züngtor anener tanurtem rongnung Nagaland nungsa teimba asütsüsa ataloka lir. India nung makamait aser timtem balala ajuruba ajanga tanurtem school züngtor anenertemji noklang nung shilem 4.3 (4.3%) lir. Ajisüaka, Nagaland nung school züngtor anenertem jenjangji asadangra, class 1 nungi 5 tashi nung noklang nung shilem 19.4 […]
Nagaland nung election aru shia Naga yimten tebilemtsü latettsü indang kanga süoki ia jembir saka election temerbo yimten teloktem tsüngda kati ka aitsütepa jembiba dak alaka Naga yimten tebilemtsü indang shisabolua jembibo mangashir. Kasaji, taküm küm election agitsüba mapang nunga telok kari Naga yimten tebilemtsü ya tatembang ka küma melatettet tashi election magitsüla ta nokdak […]
Asen kidang aser asen mapa inyakdak akaba osettsüset aser rongsentemjiang asen meyong masü saka asenok alidak yimkong ajungtsü asoshi inyakba mapatem ajakji asen meyong lir ta bilema anepalutsübaji senso ka mapa asütsü. Nisunger yimya nung pei meyong ka mesüra tangar meyongbo anepalu mesütsür, anungji yimkong meyong oset ka kodang sensosanger ajaki pei meyong ama mebilemlir, […]
Tashi angabaji tenlatem ajak dang tajungtiba ta Tsüngremi ashir. Tetezü, Tsüngremi asenoki tenlabaji masü Pa dang tashi angadaktsüner. Atangji, asenoki Tsüngrem asoshi tenlaba mapatem bilemdangra, Tsüngremi ashibabo mangar saka tenlabo kanga agütsür ta angatettsü. Aji shitak süra asenoki tenlabaji amajok asütsü. Tsüngremi tenlaba nung pelar masü saka tashi angaba nungang pelar. Asenoki ajia meteta lir […]
Yimten yimsüsüba maparen nung aikati tangar teloki inyaka aruba mapatem maginür, anungji mapangi dang bentsür arura, tajung majung kecha mali, tangar teloki inyaka aruba sentong aser tenüng dena melener amshinür. Aji oda, linük nung BJP teloki aniba government kümli Congress teloki yimsü asü tepiyong linük asoshi terenlok sentongtem lemtetba inyakba telok Planning Commission agi NITI […]
Senotsü mesüra tagitarutsü ka angati angubaji junger, saka nisung kati kecha meinyaki pa aser par kibong teti angati anguba rongsen agi mesütsü bilemra, ibajibo teti meshimetsür küma aotsü tetenzüker asütsü. Tanü asenok aika peisasa pei memesütet mesüra pei kibonga anepalu mesütetba timtemji alima nung rongsen makaba agi masü saka angati anguba sen dak taküm aser […]
Alima nung kintem telok ana kümer raratsüsa atalokba alima rara mezüngbuba anenba anogo bilemteta yakanü November 11 nü France yimtiba Paris nung US tir Donald Trump aser Russia tir Vladimir Putin na dena alima kin 70 nungi yimsüsür tekolaktem adenshia amongba sentongji alima yimjung asoshi inyakba mapa tongtibang ka asütsü. Alima nung kin o kin […]
Nagaland state kümer küm 60 jungdi asür saka shitakba state ka ama kümteta mouteti maparen aika nung timtemba angur. Tang tashi nunga Nagaland state university mali, medical aser engineering college kata maka, alu junga meyimtetter aser industry-bo melapoktetter ta asüba tia nung state agi state memesük auyi ponga aser lishi melanga asenoki litepdagi. India telongjem […]