Chiyongtsü merüka amshiba

Anogo shia asenoki chiyongtsü tapu balala achiba ya taküm alitsü asoshi dang masü saka anema alitsü asoshi bilema achitsüla, kechiyong taküm aliyonga anema melira taküm malibaang tajungba ta asütsüsa timtem ajangshir. Ibayongji, nübortem chiyongtsü tamajung aser memerüki achiba aser ajemba ajanga timtem lendong majurutsü asoshi akok tashi yimteni azüoktsü meranger. Iba mapaji linük nung Food Safety and Standards Authority of India (FSSAI) ajanga repranger, anungji asenoki dokan nung chiyongtsü terenem aleper ayokba talep aser pongdang ajak nung FSSAI-i chiyongtsüji tendanger ayoktsü aser achitsü temelaba agütsüba tamaitsü züngya ka agüja angutsü. Item ajakji state nung Health department ajanga reprangshiranga inyaker. Itemji meteta, asenok alidak tesem ajak nung, kodang nübortemi waishin meteta chiyongtsü ayokba mapatem mita reprangdir, iba jagi meteta aser memeteti tashidak wara aika nungi kümzüktsü aser anema alitsü. Iba onük indang ya tanü asenok rongnung lemsatepdang, jet ta asen mulung nung asenoki asen alidak yimti yimdong nung manga medema aser auyi pongloka sadaka yur shi ango aser amtsük-amsang ayokba angur. Iba denji, ano, asenok atema lapokba chiyongdak aser süngojemdak kecha memerüki awazüba asenoki angur. Item chiyongdak tesem aika nung chiyongtsü chia jemer temang nung timtem atalokba asenok karibo ajangshir alisü aser majangshiyonga angashir alitsü. Item ama timtem lendong nungi kümzüktsü asoshi yakanü Mokokchung Municipal Council-i Chief Medical Officer den longjemer nübortem dang ayokba chiyongtsütem , talisa, shi alepertemi shi tajung lepa ayoktsü nüngdakba den shi ayokdak ki temerük aser tesadem asütsü nüngdakbatem indang shi alepertem den yimten aser lokti lenirtem ayongdena  shisalemsatepbaji kanga nüngdakba sentong ka agiogo. Iba ama sentongji mapang, mapang shia tesem ajak nung ketdangsertemi ayongdena akaba ajanga tayokertem dang masü saka nübortemi dena chiyongtsü tajung aser temerük ayokba mapatem nung shilem agitettsü. Alima topur jungdaktsüba mapa aika lir aser item rongnung shishilembadak ki telong nung shilepertema dena süoshi temerük agir shi ango merükmerüka yoka anguba jagia alima topur junga angur. Asen taküm junga alitsüba malitsübaji, tongtibangsa, asen tebang nung kechikoma chiyongtsü enoker ta asüba dak tuluka keta lir. Aji oda, aseni achiba ak shi, nashi shi aser an shi amala ya tashidak maket shi tajunga ta kuli agütsür tepseta ayokba shitem asütsüla. Alima nung tashidak aika kiset shirurutem dak nungi pokteta menatepa aoba timtem aser takoksa asenok aikati ajangshiogo. Aji oda, an dak nungi adokba “Avian flu”  aser nashi dak nungi adokba “foot and mouth” tashidaktem agi tang Cvid-19 agi tesama takoksa tia ajuruba ama, alima tesem balala nung aiben ajangshiogo. Iba ama tashidak poktetba mapang, tashidak nokdangtsü atema anema aliba an aser nashitem tapayu melii meyirijangsa meyirijang tepseta endokba osang asenoki angashiogo. Iba amaji, tashitemetet limatem nungbo tashidak ali mali tendanger külen dang shi aleptsü aser tazüa chinütsüka merükmerüka awazür agütsütsü. Item mapatem denji asen lima nung asenoki inyakba mapatem medemdangra, shi ayokdak shi tajung aiben mangutsü aser itemjia lenjang nung nisung ajaki ngua auyi ponga ayoker. Asenokbo tayokertemia yamaji ayoker, kechiyong itemji temulung agüja repranger mali, shingaia ola madoker. Atangji, shi achirtem asoshi dang masü saka shi tajung ayoktsübaji aser shi lepa ayokdak tesem merükmerüka ayutsübaji, shi lepa ayokertem asoshisa tongtibangtiba lir, kechiyong parnoka iba shi to achitsü aser anogo piyong, shi meyokma tashi, yangji amentsü. Shishilembadak tayokertem tia yabo talir aser taortemiang meteta lir. Item ajakji government-i repranga tayokertema, merükmerüka awazüa ayokba dang masü, timmedemi yoka amentsüsa government ketdangsertemi anepalutsütsüla aser nübortemia ajungshitsüla.