Chiyungtsü Asüngteta Chidi

Shishilembadak asen nük agi anguba süngjanglijang aser aonsotsü ajakji tajung masü. Tanü-asüngbo shishilembadak (bazar) ayokba chiyungtsü alia achitsü aikati arendaker, ajisüaka ano nisung aikati ibaji meshisadangi alia achir aser ibaji ajanga temang nung timtem agütsübaji memeteter. Tawa New Market, Dimapur nung süngjanglijang ayokertemi süngjanglijang tekaratiba nung mendaktsütsü atema calcium carbide (CaC2) chemical amshiba dak sendakba nung nisung asem apuba asenoki osangkaket nung nguogo. Par asem rongnung nisung ka ket nungibo CaC2 seret asem den somomo/mongu aika apu. Kasa osang nungsa, CaC2 seret tesadang kati somomo tazü quintal asem (seret 300) mendaktsür aser pai dang masü saka süngjanglijang shishir aikati diti, watermelon, apple aser mamazü densema süngjanglijang balala mendaktsütsü atema CaC2 amshir ta nangzükogo; ajisüaka asenoki ibaji memeteti züpazüpa alia achir! Iba chemical nung ‘arsenic’ aser ‘phosphorus’ naprong densema lir, aser item mozüji meimchir temang atema kanga lendong, ta mongintemi ashir. CaC2 nung ya nisung dak cancer tashi dak adokdaktsüba agent ‘carcinogen’-lir. Süra shishilembadak ayokba süngjanglijangji pasasa amenba asü chemical amshia amenar koma bendangtsü? Mongintemi ashiba agi, pasasa amenba süngjanglijangji sentsü tera balala asütsü, temenemtsü tajung asütsü, telung tashi mener alitsü, tachitsü kanga junger asütsü aser mapang talangka meraksatsü. Ano mozü amshia mendaktsüba süngjanglijangtemjibo sentsü ajak kasa amai asütsü, teronem kangabo malitsü, temalen amenyonga telunglenbo tasen/tapak asütsü, mapang tatsüka nung raksatsü aser anogo ana-asem tsüngda süngjang teküp nung sentsü tanak adoktsü. CaC2 chemical amshia mendaktsüba süngjanglijang achiba ajanga tepok angotsü, dar nung timtem agütsütsü, tebok aotsü, temang tashimeiti akumtsü, teboklang aser teko angotsü, tenük/teküp/terok mesaktsü, akettsü aser karbo teküp nunga komo adoktsü. Kokra süngjanglijangji junga shidoker achitsüla, teküp machitsüla, deti aser apple rangben masü saka aika küma lemsar achitsüla. Ano külen bazaar nung ayokba shi aser ango nung mesen balala südaktsütsü atema shi-ango temelang tilala kümer mena sor ang achitsüla, bazaar nung aliba ango süra tepokpokji junga indoker shidokba sülen rangsar fridge nung temperature 40°F tekübok yur sülen ang mena sor achitsüla. Ano asenoki mashishii achiba chiyungtsü kaji kübra (hamok) lir. Talisa Dimapur ama yimti ka nungbo hamokji koba ama tzüto mesüra ayongno ka nungi ang bener arua ayoker’ar memetet, anungji achitsüsa süra anogo aika tzü aiben melenja ayuba sülen ang junga anepalur achi tajungba asütsü. Ano külen shishilembadak non local temi züsentetba aonsotsü aika shiruru/mesen asütsü mozü (pesticides) amshia züsentetba lir. Talisa tsümartemi züsentenba beans, züngi, mersü aser alo ama aonsotsütem nung pesticides alir, anungji ibaji indoktsü atema tzü aika nung ‘white vinegar’ tera inoker minute 20 shi medena ayutsüla, iba sülen kokra tzü teyimdak (running water) nung junga shidoker soa achitsüla. Asen nisungtemibo aikati item ama mozü mamshii aonsotsü züsenteter (organic  farming) anungji asen nisungtem dang nungi alia achiba tajungba asutsü, koba ajanga parnok rongsenkettsüng ajungkettsüba dang masü asen temang nunga timtem magütsütsü.