Climate change ajanga India-i küm shia US sen bn. 10 indoker

New Delhi, August 18 (Agencies): Alima tsüngsang mopung melenshiba ajanga tatalokba balala nung India-i küm shia US sen billion 9-10 indoker aser kasa kuli ajanga 2020 küm nungibo aluyimbaren nunga kongshitsü.
Agriculture Ministry-i Parliamentary Standing Committee on Agriculture committee ka dang, taruba küm ishika tsüngda tongtibang aonsotsütem züsentetba kanga ajema akumtsü; alima tsüngsang mopung melenshiba den liromedema aluyimbaren memelenshira 2100 küm tashi nungbo alu nungi züsentetba shilem 10-40 tashi ajema akumtsü, ta metetdaktsü.
Taruba küm ishika tsüngda wheat, tsük, oilseeds, menjang, süngjanglijang aser aonsotsütem kanga ajema züsentettsü, anungji aluyimertemi tsüngsang mopung melenshiba den liromedema aluyimbaren melenshitsüla mesüra kanga tesensakba akumtsü, ta ministry-isa metetdaktsü.
Iba ya India nunger atema aluyimba tsütsü tayongzükba tulu ka asütsü, kechiyong tsük züsentetba nung China ama kidanger linüktem dang India jenjang tamajungba lir.
2030 küm tashi nungbo India nunger nütsüngi jang 70 million tonnes tali nüngdaktsü.
Economic survey ajanga ashiba agi, “alima tsüngsang mopung melenshiba ajanga tang India-i küm shia US sen billion 9-10 shi indoker. Item nungjagi shilem 80 shibo insurance mali.”
2014 küm Kashmir nung tzümetsüng lendong atalokdang US sen billion 15 aser kasa küm Hudhud yipru mopung lendong atalokdang US sen billion 11 indoka liasü.
Ministry-isa, alima tsüngsang mopung melenshiba ajanga aonsotsü aika züsentetba ajema kümaka azüngken, groundnut, coconut aser alo bo taliba züsentettsüa akok, ta ashi.
Ministry-isa, linük nütsüng maneni arenba ajanga chiyungtsü tali nüngdaktsü, anungji India-i tang rongdak süa aluyimbaren ajungkettsütsü atema meinyakra tanga linüktem dang nungi chiyungtsü balala alizüktsüsa akumtsü, ta ashi.
Iba committee indang report ji tawa Parliament nung metetdakja liasü.
ICAR-National Institute of Agricultural Economics & Policy Research-i, 2030 küm tashi nungbo linük nung chiyungtsü 345 million tonnes (MT) nüngdaktsü, aser ibaji 2011 küm nüngdakba dang nungi shilem 30 agi timba asütsü ta asadangtetogo.