Shillong, January 16 (Agencies): Meghalaya Chief Minister Conrad Sangma-i Honibarnü Prime Minister Narendra Modi den ajurutepa Citizenship (Amendment) Bill, 2016 aser nakmati onüktem benoka jembitsü.
Brihostibarnü Conrad Delhi-i aotsü aser mezüng pai Home Minister Rajnath Singh den ajuruteptsü.
“Home Minister-i Hokolbarnü ajuruteptsü atema mapang agütsü. Onoki Honibarnü Prime Minister den ajuruteptsü imlar” ta Conrad-i osangbener dang ashi.
Conrad Sangma-i Meghalaya Democratic Alliance sorkar nungi teshimtet telok ka anir aotsü.
“Onoki Meghalaya nung aser Northeast nung alirtem indang tebilemtsütem lemsateptsü” ta paisa shisem.
Conrad-isa ashiba agi, “onoki Mines and Minerals (Development and Regulation) Act, 1957, Coal Mines Nationalization Act, 1973, aser National Games 2022 onüktem jembitsü.”
Meghalaya cabinet-i tawa tu Citizenship (Amendment) Bill anema official resolution ka renemogo.
Coal Ministry-ibo Mines and Minerals (Development and Regulation) Act aser Coal Mines Nationalisation Act nung Meghalaya metendaktsütsü lemtetogo saka tatembangba telemtetbaji Home Ministry-i dang agitsü, ta paisa metetdaktsü.
“Iba atema onoki Prime Minister aser Home Minister na den ajuruteptsü. Ministry of Environment aser Ministry of Mines and Safety-i telatetba agütsübatem sülen state-i anidaktsü ta onoki nangzüktsü” ta Meghalaya chief minister-isa ashi.
Meghalaya nung “rat hole mining” kanga bulua inyakba ajanga aiben lendongtsüdong ataloker. Yaküm December ita East Jaintia Hills district nung nakmati atur nisung 15 samar bushitepa arudar.
April 2014 nungi National Green Tribunal-i nakmati matutsü atema tenokdangba agüja liaka ozüng alema iba mapa inyaka arur.
“State sorkari linük kübok tesem balala nungi experts aser agencies dang nungi teyari meshia mapa inyakdar” ta Deputy Chief Minister Prestone Tynsong-i ashi.
Supreme Court-i tenük yoka inyakba mapa nung nakmati aturtem taküm mesüra tasü angutsüla ta alizüng yur bushitepa arur.
You must be logged in to post a comment Login