Covid-19 den raradang mekümdangra naga nunger kin o kin & sorkar o nübur tsüngda rara adoktsü ana nung lir

~ L. Kika Pongener.

Tang alima ajunga nung tetsübutsü, taoksatsü, tansutsü tashitak tesashi COVID-19 ya pokteter, iba tashitak nungi jenbua/kümzüka alitsü atema tongpang raradang, nübur ajaki kanga shisa kaa, tazüokba nung, aremzüktepa meinyakra, Naga nunger kin o kin tsüngda, mesura sorkar o nübur na tsüngda rara adoktsü kecha meteta maka. Joko asen Naga nunger-a akhi putu mapang amato masü, tangar tashitemeteter lima amai terabo tenuk saaka akümer asünungji, sorkar inyakyim nunga suang, yimten, arogo aser loktiliba inyakyim nunga suang, kanga shisa kaa shisadanga/bilemdanger meinyakra, aiben tetsükdaktsü ajurutsü. Anungji sorkar tongti-tenzükertemi anir yimten yimsusur, arogo tenzüker, aser loktiliba ajunga nung lennir ajaki, kechi mapa inyakdir inyakaka, mapang agia shisadanga/bilemdanger dang inyaktsüla. Kechiba sura ashiba ama akhi putu amato masü, kechi sentong atongdir, kechi mapa inyakdir, item ajakji nübur tulutiba nungi shir tilatiba tashi-i sadakjema (Transparency) ngudar aser tenuk yoka reprangdar. Anungji sorkar tenzüker, yimten yimsusur, arogo tenzüker aser loktiliba ajak nung lennir ajaki kanga kümdanga ketdangsua inyaktsüla. Atangji kechi sentong atongdir, mesura kechi mapa inyakdir ajakji tetenzük nungi tatempang tashi A – Z nübur dang langzütettsüsa kanga junga asameyanger dang inyaktsüla. Talisa Naga nunger nübur ajaki ni, onok, ozü kin, par kin… ta asüba shisatsü ya endoktsüla. Naga lima tilaka nung ya, Eastern, Western, Southern, Northern & Central…ta telemsa (Ism) kheni maitdaktsüi, Naga limaji arok meyong ta tangatetba nung shisatsü tesadem/temeruk agi inyaktsüla. Tang COVID-19 tashitak den tongpang rara nung amshitsü centre sorkar nungi senotsü agütsüba, item ajakji kechi nungdem nung aru, iba nungdem nungji indang-indanga amshitsüla. Ajiser, senotsü endokba ajakji kechi mapa nung-sa endok, aji nübur dang A – Z telangzüba agütsütettsüsa ketdangsua inyaktsüla. Tang India lima tesem balala nungi nisung merijang paikati anir arua yur, mapang shitak nung tashitak tendangtsüsa ‘Kol’ abensaa makaba ajanga Quarantine Centre nung anogo-14 tembanga monger külen, mapang shitak nung pei district-i meyoktetbaji timtem tulu asütsü. Shitakba agi Dimapur jila nungbo tashitak tendangba ‘Kol’-ji ana-asembosa akatsüla. Aji oda, sorkar-i ajak tik-tak renema yua lir amai jilia yimyim ayimoktsüba amato, mapa agi mesayutetba agi nüburtem kanga sungmanger aser tsübuteper…!!!
Tang India lima tesem balala nungi nisung merijang paikati anir arua Quarantine Centre nung yur aliba mapang, Sorkar tongti-tenzüker, Frontline Workers & NGO’s ajaki kanga shisa kaa aremzüktepa inyaktsüla. Akok tashi Quarantine Centre nung amonger den tashiyim agi masü, taremzük agi parnok lenji-i oa timyim agi angatetdaktsütsü merangtsüla, kechiyong tila-teri nung maremzüktepi inyakdang, sorkar o nübur tsüngda, kin o kin tsüngda meimlaba rongrongshishi/lendong tulu ataloktsü ana nung lir. Atangji lokti tulu achaayanger asünung, meshitetba timtem aika alitsü akok, saka tenzüka-tokerji, joko timtem arema achi-ajemtsü Chi-pasa ka dang suaka, tajungtiba agi renemer agütsütsü merangtsüla. Ano Quarantine Centre nung amongertem-a akok tashi ajemalu/tesungjem shisatsü agi aremzüka amongtsüla, kechiyong nutsüng merijang aika, nubu ishikati dang ketdangsua/achayanger asünung, achi-ajemtsü, pei kidang ama tajung/teperi/tatoksa masütsü akok, aser inyakyim kar nungbo metokmeperi/tashimait inyaksemtsü akok, ajisuaka, talangba agia hopta ana-asem dang amongtsü, anungji quarantine centre nung amonger ajaki ibala timtemji angateter aremzüka litetra, ibajagi COVID-19 den tongpang rara nung nai-a shilem tuluka agir asütsü. Ano tang ama nubu agi meperi pettepa inyaktepba mapang ka nung, tila-teri aibelen meji timyim agi metongshitsüba dak alaka, Frontline Workers nem temerenshibosa magütsütsüla. Aji oda, sorkar-i India lima tesem balala nungi asen chirnur kwika special train/bus achaayanga anepalur, asen lima tonga anir aruogo, aser Quarantine Centre nung anenzükdakja, achi-ajemtsü agüja yaritepba atema senso ajaki sorkar nem tenungsang agütsüdi. Ano sorkar den semloka arogotem/lokti-tentet aikati khangtepa tenlatepa inyakba atema senso ajaki arogotem aser lokti-tentet ajak nem tenungsang agütsüdi. Aji oda, yamaji ka masü asübo,item ajakji asen sasa achaayanga inyaktsüba liasü. Ano kangasa tongtipang tangatettsü kaji, Village/Ward/Colony nung yimsusur & Volunteer-tem ajaki tang mapang yabo, akok tashi nübur ajak den kasa amaalitepa inyaktsüba dak alaka, aser sorkar-i melaba telatet temzüng-ozüng dak alaka, nüburtem dak tali-tapong tashi amshia benshitsüba mapang ka masü. Ano koba jaka nungsa Quarantine Centre lapoka aor, item Quarantine Centre ajakji mepong tajung, temeküt jaka ajakji ‘Invironment’ tajung asütsüla, anogo piyong (24 hrs) Electric light teperi alitsüla, tzü (Water Supply) temeruk/tajung peria alitsüla, kechiba sura Quarantine Centre nung amongertemji kanga merukmejua alitsüla, teshinem menemba jaka masütsüla, tzü atsünga lishi adokba jaka ka masütsüla. Tetsür tanür-a kecha tetsübu meli-i sadok-sadoka litettsüsa parnok ayuba ki-ji tajung asütsüla. Aji oda, COVID-19 tashitak nungi kümzüktsü atema balaka bendanga ayudang, meyiper tanga tashitak-ang kar agi tongra, mesura tetsür tanür kar dak meimlaba timtem-ang kar atalokra, iba-jiang timtem tuluba asütsü…!!! Oda “Kiyi tsüngdang ajener ta asüdang meyiper Molusongzü dak oa jenok amai asütsü”. Ano Quarantine Centre nung amongertem repranga anepalurtem ajak, tashitak memenatsü atema ‘Dress’ shitak agir dang anepalua reprangtsüla. Atangji Quarantine Centre nung amongertem ajak anema aser sadok-sadoka amongtsüsa nungdakba Facilities ajak shitak abensaa akatsüla. Anungji sorkar tenzüker, Frontline Workers, Social Media, aser nübur ajaki kanga kümdanga inyaktsüla. Atangji mekümdangra COVID-19 tashitak lendong dang nungi tuluba, sorkar o nübur tsüngda nung, kin o kin tsüngda nung rara/lendong tulu ataloktsü ana nung lir.