COVID-19 den raratsü sorkar renema mali: AKTD

Dimapur, Rongchii/April 14 (TYO): Tang tashidak wara agi alima sünga aliba den raratsü asoshi state sorkar renemshia aliba ngua, Ao Kaketshir Telungjem Dimapur (AKTD) ajanga mepelaba lemsatep.
Nagaland nungi COVID-19 tashidak mezüngbuba putetba ajanga mawajemba mesüra memetetba tapok aika temai adoktsüogo. Medical Department aser Healthcare unite tem tsüngda osang timi magitepba ajitetogo, koba novel coronaviru alitsü südi ta temulung melemi alir COVID hospital nung mezüng anepalutsü melena nija mozükidang anepaluba ajanga sayur, ta AKTD tir, Moayanger Jamir aser tongti zülur, Neken Walling ajanga sangdong ka nung ashi.
Iba tatalokba ajanga state tesem ajunganung nüburtem tsübuteper, rata-matar aser tezü adanger. Iba wara den raratsü asoshi ajak renema lir ta asüküm keter jembia aruba state ka Nagaland asoshi mezüngbuba COVID-19 agi shiranger indang tejangja Assam indang Health Minister-i ang tweet asüba ya maksü ka lir. Asen sorkari iba tatalokba indang khenyongi memeteti aliba ya kanga tia maka lir, ta AKTD ajanga ashi.
Dimapur nung iba tashidak wara nungi nokdangtsü asoshi inyakertem (frontline workers) nem tim osettsüset agütsütsüla, shishilempaba tesemtem jungjunga shibangtsüla aser nüburtem nem nüngdakba osettsüset kishizüng tonga bener arutsütsüla, ta Dimapur nung aliba Aor kaketshir lokti tentet ajanga ashi.
District nung lokti nungi pila aliba (social distancing) inyakyim nung kanga mejungi tamakok alua arur aser timi achayanger maliba ajanga nüburtem tetsübu agi shishilempaba tesemtem nung nungzütepa lijaliyongtsüsa aküm. Nisung aika taküm lendongbang nung yutsüogo aser anogo ishika tsüngda Dimapur nung iba tashidak bulua angutsü südi, ta parnoki shisabulua ashi.
Iba virus prokshiba nokdangtsü tamakoktsü kümogo, aser tang anünga aliba lenmang ajak agi sorkari totuyubatem akhanga amshidaktsütsüba ya dang lir. Nagaland nung iba wara aliba sayuogo, anungji sorkari kanga sashia iba wara nokdangtsü asoshi inyaktsü ajungshir, ta sangdong ajangasa ashi.
AKTD ajangasa ashiba agi, iba virus yagi takar-sensaker shinga mebendanger, aser nisung ajak dak iba virus menatsü tensa ka nung aliba mapang sorkari taküm libaliru, wadang mesüra kaa ita aliba mereprangi ajak nem talenba kasa agütsütsüla.
Sorkari amenoka aliba quarantine facility tema tia kanga mejungi aliba angazüker. Junga anepalu masüba den nisung meimchir ayutsüba takdang tem nung koya senzüba osangtema angazüker. Anungji iba atema ketdangsertemi telangzüba agütsütsüla aser item tesemtem mürekmejutsüba ya teinyaktsü tongtibangtiba asütsüla, kechiaser item tesemtem ya ozüng nung aibelenertem anidena ayuba tesem ka masü, ta AKTD ajanga ashi.
Item kulitem ajanga asen sorkar tamendak dak tia chichiba sayur. Mapang meindoki yimten yimsüsür aser sorkar lenirtemi tali teyakyakba nung mera agitsüla, aji mesüra COVID-19 anema raraba kodanga makoktsü, ta AKTD sangdong ajangasa ashi.