Covid jem agir crore 100

Tang tashi nung India nung taoba ita tuku tsüngda nisung crore 100 dak talii Covid-19 tashidak nokdangba mozü jem agiba osangji India asoshi dang masü saka alima ajak asoshi takok osang lir. Alima nung tzü, mopong aser tashidak asoshibo artsü mali, anungji asen lima nung asenoki tzü aser mopong merüka yutettsüsa inyaktetra, aji alima ajak asoshi, yamaji asen lima nung tanü ama menatepa aoba tashidak wara tamajung poktetba ya nokdangtetra, ajia alima ajaklen nübortem kümzüktsü asoshi inyakba mapa asütsü. Iba kasaji asen tangatetba agi mulungsua tashidak nokdangtsü mozü agibaji, kü dak tashidak wara agi atong nungbo tangar dak menaloktsütsü ta shisabolua bilema asen taküm kija kümzüktsü asoshi masü saka asen kinunger, medemer, yimtsür yimer aser külem lisemertem kümzüktsü asoshi dena bilema inyakba mapa lir. Iba ama kasa tangatetba kodang nisung ajak dak lidir, nisung ajaki pei tangatetba agi mulungsua tongpang nung nokdaker. Iba jagi tsükchirji akoker. Tang India nung nisung crore noklang kati Covid mozü agiba tetezüji, India nung Covid-19 wara nokdangba tongpang nung nisung crore noklangka nokdaka lir. Item nisung crore noklangka jagi parnok asoshi dang masü saka Covid nokdangtsü mozü magirtem asoshi dena tongpang raratsür ta bilemdi. Aji oda, olulu jembirtemi jembiba ama, Covid jem agiba agi timtem lendong ajurutsü asübo nisung crore noklangka jagi ajurur lila ta bilema, ajem magirtemia ajem agirtem nem tenüngsang agütsütsüba mapangji tang ya asütsü. Atangji, nisung crore noklangka tashi agi ita tuku tsüngda Covid mozü jem agitetbaji odangbo masü, ibaji mozü yanglutetertemi nükenbelem arema inyakba den yimten yimsüsürtemi nübortemi temulung lemtettsüsa lenisüba tajung agütsüba ajanga lir. Iba  Covid tongpang nung mozü kidang inyakertem doctor aser nurse-temi anir ki aokertem tashi agi pei taküma mapayui tangar taküm kümzüktsü asoshi bendanga agüja inyakogo. Iba amaji mozü kidang inyakertem tasü itdakja arogo aser lokti tentetemi akok tashi nübo, rongsen, shisatsü aser sarasadem agi yaritepba nguogo. Iba ama teyari tajung nüngdakba mapang ajaklen nungi teyari aruba ajanga government nung inyakertema tashidak tongpang anema tasü itta nokdaktetogo. Joko, tang yabo asen aliba tesemtem nung dena Covid wara agi atonger dangbo taneptsü angur teimba kümdagi aser meilongi asenok mulungjang nunga tetsübu aser tarendak samaa odagi. Nagaland nunga tang tashi nung nisung lakh terka ser meyirijang roker dak talii Covid mozü jem agiogo aser item rongnung dose anaprongla agir ajak agi lakh tenet dak tali lir. Nagaland nütsüng yongsük lakh metsü shi rongnung lakh ter ana shi agi Covid mozü agibaji ajaki agir ama bilemer. Ibaji asenok ajak asoshi takok tulu ka ta züngshidi. Asenoki mamai Tsüngrem tenüng asangtsüba mapa kaji , Covid-19 wara agi asen lima tongli, kima yimdonga azüngazünga küma tetsübu agi shinga kimaia malu kidang mongtepba mapang, arogotem nungi teyari angutsüsa lenmang tapu balala lapoktsüba taochi to asütsü. Iba ama mapang asen lima nung arogotem mali asübo, yimten aser lokti tentettem kijaibo tashidak wara tongpang pateka yabo mekokla. Aji oda, iba ama tetsübutsü tensa mapang ajak kokteta Tsüngrem tenzüker shirnoki mozü ki tashi oagi temeim mapa inyakogo, itemji alima asoshi tesangwa milen liasü ta kanga jangjaogo. Menatepa aoba tashidaksa süaka, kinunger adianu tajung shirangdanga tonga moutettsüsa aser tasümang dena ashibangtsüsa timtemdaktsüba tashidak wara yabo asenoki taküm nung tangang ajurur. Aji oda, ibai asenok asoshi tekümdangtsü, shisabolutsü aser tangazüktsü mapang ka lir. Ano külen, iba ama mapang ya yimten tashi, arogo tamang aser kija tangatetba tendangba mapang lir. Iba tendangba nung asenoki takok nguogo ta bilema Tsüngrem tenüng sangdi aser ano kanga kümdanga alitsü aser mulungsua yariteptsü merangdi.