DAAAPT-i Mkg nung rajemshi shisatokden sentong ka ayongzük

Mokokchung, June 16 (TYO): Mokokchung Town Baptist Churches Mission (MTBCM) teyari nung Dimapur Area Ao Arogo Pastor Telungjem (DAAAPT)-i ayongzüka “Rajemshi shisatokden” ta ser sentong tajung ka yangi Kümlong Baptist Arogo tenla kidang liogo.
Iba sentong nung DAAAPT ketdangsertem den MTBCM kübok Arogo ter nungi Arogo tenzükertem, Ao Baptist Arogo Mungdang (ABAM) nungi tenzüker, Mokokchung Town Lanur Telungjem (MTLT) ketdangpurtem, temeket Arogo- Ungma, Khensa aser Mokokchung yimtsüngtem nungi Arogo tenzüker aser putu yimsüsürtemi shilem tajung agia liasü.
O jembir Rev. L. Kari Longchar-i “Asüng Aor Jenjang” onük nung ajemdaker jembidang, Ao kini Tsüngrem dangi meyiptsüla aser Pa dang tsüngchir süa alitsü tezüngzüktepba yanglutsüla, ta ashi. Kin ka tejakleni modaktsüi rajang küma sota ayuba temenen tera bushitsü- talenba, tzüzüng-ozüng, yimsüyimpong, libaliro aser jakla tamajungtem nangzüka tera nungi atsüdoktsütsüla, ta paisa tebilemba ka lemsatep.
Tanü Aor aikati Tsüngrem sentoker alima dangi meyip nung tanü Aor alaashiba meteta, temulung tanga Pa dangi meyiptsüla aser ibaji asen kin teyanglushiba kimung chichiba asütsütsü, ta paisa ashi. “Aor yanglushitsübaji Arogo nungi tenzüktsüla”, ta paisa ayongzüka liasü.
“Sobaliba tajung koba lir, itemji akanga amettsüla aser kar yanglushia amshitsüla, saka sobaliba koba ajanga teraksa adokdaktsür, itemjibo khenyongi indoktsüla,” ta paisa ashi.
Aor yimten kimungji putu menden lir, ibaji ochi, temeten aser temeshiba nung yimsüüsba bangdak. Aor yimten lokti tentet ajak iba kimung nung amentetdaktsütsü aser putu menden tashi ita ochiba agi merükteta ayutsüla. Iba den ano paisa Nagaland election teraksa inyakyim anema Ao kini anir yanglushitsü tayongzükba ka agütsü.
Paisa alima terenlok tsütsü olen kar ashidang, sorkar dak dang memetaloki nüburi shilem tulu agi nung dang alimaji tejakleni aotsü. Ali tazüng meyutsüi mapatong balala tenzüktsüla aser mapa mengui alirtem asoshi sentong kar tenzüktsüla. Iba den Tuli paper mill tekaratiba nung mapa küma aotsü asoshi inyaktsüla aser state fund dang masü bendanglen nungi teyari balala bushitsüla, ta paisa tebilemba kar lemsatep.
Shisatsü tsütsü kar bener lemsatepdang, Ao lima kaket reju aser health centre kar lapoktsü nüngdaker. Nüburtem dak shisatsü alibatem amshiba den lenla ajak abensaa Mokokchung district küm semer asoshi master plan ka yanglutsüla, ta paisa tebilemba ka ashi.
Takok angur, mapa meranga aser junga inyakteter aser lanur shisashirtem ajungshitsü asoshi scholarship aser award amala kar tenzüktsü nüngdakbatem paisa ashi.
Ao lima atema aseni sentong tajung inyaktsü tenzükdang Ao Senden, ABAM, Watsü Mungdang, aser AKM ajak den tongteper parnok temoatsü aser tenungitba nung mapalem balala ajayanga aotsü asoshi paisa shisema liasü.
Ano sentong nung Wb. Lulen Jamir-ia ‘Akhi aser tanü Aor sobaliba nung Ao Arogo’ nung ajemdaker tamangba yimsü o sobaliba tesendaktep, Aor sobaliba aser Arogo tesendaktep, yimten yimli, alima rongsen terenlok, libaliroren, kin ka ayak/maitsü (identity), Tsüngrem yimli, Aor yimli, Khristan yimli, sobaliba aser loktiliba, oshi oben, tetsür-tebur jenjang, kaketshisatsü, kibalempuyim, senmangtsümang aser ano tanga onük aika bener arua teshisadangtsü asoshi benoka liasü.
Onük jembir anati bener aruba otem nungji tesentepertemi shilem tajung agia tasüngdangba balala den merajemi alibatem onüktem shisa balala bentepa tali rajemdaktsü.