DAN Chairman Noke Wangnao atema teratatsü kecha mali

Dimapur, October 27 (TYO): October 25, 2017 nü osangkaket balala nung Adviser & DAN Chairman Noke Wangnao dang ‘DAN Coordination Committee’ ta ajaba telok kati pa pusemba teloktem sayuang ta ashiba atema telangzüba ka agütsüogo.
July 26, 2017 nü DAN Legislature Party senden ka nung Democratic Alliance of Nagaland (DAN) Chairman inyaktsü atema Noke Wangnao shim.
Pa tenüngji Imtilemba (BJP), Minister for Cooperation, R&R, MARCOFED-i benok aser SI Jamir (NPF), Adviser (Urban Development) o Er Levi Rengma (IND), Parliamentary Secretary (Housing) nati pusema nungit, ta Minister, Parl. Affairs & Spokesperson, NPFLP, Tokheho Yepthomi-i sangdong ka nung ashi.
Iba mapang BJP Nagaland State Unit President Visasolie Lhoungu liasü. Anungji, Noke Wangnao ji DAN Chairman lir aser iba nung NPF 36, BJP 4 aser Independent MLA 7 dena lir, ta paisa ashi.
Centre nung BJP-i aniba National Democratic Alliance ji telok kar loktepba telok ka lir. Dr Shürhozelie-i aniba teloki July 18, 2017 nü BJP aser NDA den tesentaktep pilaogo, anungji parnoki NDA nung dena lir ta ashitsü makok, ta paisa shisem.
NCP aser JD (U) nati nungita Azo Nienu-i pa DAN Chairman ta kuli agütsür saka iba telok ana nung MLA ka danga mali mesüra Nagaland nung party tenteta mli. Anungji DAN Chairman Noke Wangnao atema teratatsüsa kecha mali, ta Tokheho Yepthomi-isa shisem.
Dr. Shürhozelie’er teloki ozüng alema MLA 36 disqualify sütsütsü atema Speaker amokmerener aser külen NPF Legislature Party lennir Azo aser Chief Whip Yitachu na agizükdaktsütsü meranger. Ajisüaka, Speaker indang mendenji temzüngi melaba menden ka lir anungji iba menden alema nisung shingaia meinyaktsüla, ta paisa ashi.
Chotisuh-i Speaker inyakdang pa nem BJP MLA 3 disqualify asü saka ibaji Gauhati High Court-i magizük aser disqualify asübaji meyiptsü. Chotisuh-i iba telemtetba agibaji Dr. Shürhozelie-i ashiba ajanga liasü ta jangjajangja meteta lir, anungji parnoki kasa aibelen meinyaktsü atema bilemtetdaktsür, ta Tokheho-isa ashi.
ECI-i General Convention alitü tuyuba atema mangatettep kar adoka lir, saka parnoki ashiba nung, ‘iba ama mapa ka meinyak tashi, Commission-i iba onük atema telemtetba magütsütettsü’ ta shia lir. Anungji, telok anapronglai pei sasa azüoka lidi aser ECI-i oshidang agütsübaji ata lidi, ta paisa shisem.
Dr Shürhozelie aser par teloki Governor aser Nagaland sorkari ozüng alema akümba sorkar ka ketdangsüa inyaker ta tai tongloktsür. Ajisüaka, linük nung Constitution sülen manidakba sorkar ka danga kümteta mali. Chief Minister TR Zeliang-i aniba sorkarji September 21, 2017 aser/mesüra October 25, 2017 nung loksatsü ta parnoki jembia aruogo saka item ajakji tiyazü aser nübortem anisatsü atema jembiba olentem dang liasü, ta Tokheho-isa ashi.

You must be logged in to post a comment Login