Democracy aser Secularism

~ I. Zulu Pongen.

India British nunger nungi Independent ngua state temzüng latet dang alimai tebur junga sünepa litettsü asoshi kin kidong, oshi, tamangba, tulu tila ajak arok junga litettsüsa Hindu nunger philosopher Dr. Ambidkhar ajanga Indian Democracy & Secularism Constitution onsara junga yanglutet, ya Tsüngremi tenyaba kin ka asoshi yokba nisung liasü. Ibai preamble dak amendaker yanglu aser preamble nung Secularism indang ratetja lir.
Secularism jagi ashir, jembitsü, zülutsü, inyaktsü, tulu-tila mebendangi ochi nung tasü ita nokdaktsü temelaba tashi agüja lir, ano pei angatetba Tsüngrem amangtsü mela lir. ibayongji India lima sünepa lia arudagi. India asoshi taküm temulungjang, shisatsü aser tamang, item ajak süsümedema sünepa lidaktsübaji iba Democracy constitution ya lir.
Kodang iba democracy constitution ya melendokdir India kodanga sünepa malitsü, raratep aser meputep adoktsü aser tepsetteptsü, azüdokshiteptsü aser shinga tiptema melitettsü, amang sangwa tependang malitsü.
Ni angashiba agi India nung tang BJP party ya RSS leniba temzüng kübok yimsü südagi. Ano 2019 parliamentary election nunga majurity adokra parnok telemtetba ka renema lir. Parnok BJP aim and object ji parnok adokra Secularism constitution ya tama melenshitsü aser idakji India ya kin ka tamangba ka akümtsü. Secularism temzüng ya ali tashibo parnok tebilemba mangdang mataloktsü asüba agi par sorkar sadema bener otettsü inyakyim ajanga secularism temzüng agientsüsa akümer.
Tan election nung opposition partytem ajak longjemer BJP sorkar melentsü meranger, ya akoktsü asoshi tamangertema lumia sarasadema merangtepdagi ta angazüker. Satanic tashi nem mekokdaktsütsü asoshi Khristan tang masü saka tamangba yimsü ajaki iba RSS nükjidong ya matalokdaktsütsü merangteper. Süra asen Naga nunger aser Aor-a koma bilemer. Asenoki MP Election nung vote agütsüba jagi RSS mulung ajitsüsa agütsütetra asenoki memetetdi RSS mulung ajitsüsa agütsütetra asenoki memeteti RSS sang nung mela mela aputsü parnoki renemdagi.
Nai shiba nem vote agütsür? Aser ibaji adokra aji centre nung koba party dangi aotsü? Asenok PDA telongjem nung BJP den ka kümer yariteper asünung parnokibo NDPP candidate ya adokra centre sorkarji kanga pelats, sürabang aji lendong majurulima? India sorkari asenoki adoktsübaji BJP ama züngshira asenok RSS sang nung aitsü aser PDA sorkari aji anir matoktettsü. Tan election yabo kotak aser mulumi lemdangba maparen ka lir, naia koba shimer? Kotak aser mulumi. Secularism constitution-ji indoktsüsa akümtsü. Asenok Naga nunger ano Independent manguji India nugneri kechi asatetdir asenok idakji atentsüsa akümtsü. Sürabang Modibai yangluba temzüng ozüng ajanga Hindu tamangbaji agitsüsa akümtsü. Naia koda bilemer? Sadrak, Meshak nunger ama mi kangla nungi kümzüktettsüsa naia tamang agi tangatetba ali asü?
Temzüngji ano maküm, parnok asameyanga yua lir, saka parnoki maremteti aser matateti state kar nungbo Laishiba bentena shisa rongdoktsür ta angazüker. Smart phone aliribo ajia ngua alitsü südi. BJP adok nungbo asenoka NDPP adokera centre nungi development teyari tulu angutsü, saka tarutsü tiabo Hindu yimsü amangtsüba tang anünga lir ta angatetdi.
Asenoka shiba shimtsüar sarasadema lemtetdi, tang yabo political party masü, saka mojing mesüra Yisu shimtsü mapang tongogo. Amangba pur kümkümshitsü mapang lir ta paper azüngertem den khuret lemsateper.