Doctor-tem anogo

Küm nung anogo shia amato anogomong kaka lir saka nisungtem nem taneptsü agütsür rogo doctortem anogomong amongbabo asenok aikati mangashi aser majangshi, saka taküm 2021 kümang linük ajaklen National Doctors’ Day ya July mezüng anogo nung monga aruba osang angashir. Atangji, Doctor-tem anogomong amongba yabo tanga anogomong amongba amato mapa meinyaki pelatepa amongtsüba anogo masü saka mapa inyakdak mozü kidang akhi kasa anogotem amato dang shirangertem yaria amongtsüba anogo lir, kechiyong mozü ki shibanga yur doctor-tem anogoji memongtettsü. Ano, taküm küm yasa balaka alima ajaklen Covid-19 tashidak wara agi nübortem amokmerenba ajanga, mozü kidang inyaker doctor-tem aser parnok kinungertemi ajuruba timtem aser shisaboluji shirangertemi ajuruba timtem aser shisabolu dang nungibo tuluba ajurudagi. Aji oda, tang tashi nung India nung Covid wara arur külen mozü kidang shiranger yarir doctor-tem rongnung parnok 1500 shi süogo. Item rongnung tang tanabenbuba Covid wara mopong aruba mapang doctor 798 asüba osang lir. Kasa nisungsa asüyonga, alima nung medical doctor ka asübaji , tangar nisung asüba dang nungi kanga agia takoksa tuluba lir, kechiyong doctor ka asübaji nisung aika aneptsütettsüba nisung ka alima nungi pilaadoker. Aji oda, küm ana jung mejung ka tsüngda linük nung doctor 1500 süadokba takoksajibo kecha dena medemdangtsü makok . Medical doctor ka akümtsübaji temela masü, tekolok ajungyonga rongsen mekara medical mezüngtettsü aser rongsen akayonga tekolok mejungra doctor kümtettsüsa mezüngtettsü, anungji doctor akümer yabo, shiba südir sang pa mesüra laji mashi nisung masü, alima nungbo nisungtem asoshi tenük agi anguba tsüngremji medical doctortem ya lir. Parnokji kotak tenyar aser parnok tekatemji Tsüngrem teka lir. Aji oda, tekolok ajungyonga aser rongsena akayonga shiranger yarir ka akümtsübaji temela masü, anungji doctor ka dakji nisung dang meimtsü tangatetba aser temulungtetba tulu alitsüla. Iba ama tangatetba aser temulungtetba jagiang, kechi koma tashidak poktetdir poktetang, metsübui aser mesempai timtem arema shiranger yaritetter. Mozü kidang inyakertem yabo sen atema inyaker masü, kechiyong parnokji ayanger masü saka taneptsürtem lir. Aji oda, parnoki nisung tasütsüba nungi shia arua taküm tasen agütsür süra, iba jenjangji sen kwi asütsü ? Itemji bilemdanga tanüa asenokbo doctor-tem den doctor-tem anogo amonger ama bilema, asenok mulungjang nung doctortem nem akhümtsübu agütsüdi, parnok dang meima bilemdi aser parnok taküm aser kibong asoshi sarasademtsüdi. Aji oda, taküm doctor-tem anogomong amongba anogo yabo, parnok asoshi tenüngsangtepa amongba anogo ka masü saka mapang tatsüka tsüngda nung pei medemsor 1500 tashi Covid tongpang nung asüba purtem mangyima amongba anogo lir. Ibaji temulung ashitsüka. Item asür doctor-temji Covid mozü kidang tangoa junga mesashitet aser metsümeshidaki mapang shitak nung moutet PPE agir, amang agi sangwa küma shiranger yarirtem liasü. Parnok süngojemtsüa mekoki shiranger yaria-yariabo aniseter yipten nunga masü menden mashi ka nung amuzüka aoba noksatem asenoki nguogo. Sen kisüng atema shingaia mozü kidang yamaji meinyaktsü. Ibaji nisung taküm kümzüktsü asoshi inyakba temeim mapatem lir. Atangji, alima nung masür maliji Covid mozü kidang shirangertema aika süogo saka tasü madaka asür kinungertemi mozü kidang inyakertem nem tenüngsang agütsüba purtema liasü. Hau,tia majung, tesasatsüka tesem kar nungbo shiranger aser asür kinungertemi doctor-tem daka mejungi teka ia yirutsüba tashi atalokogo. Ibaji meimchiri meimchir memesük inyakba shisamakaba mapatem asütsü. Mozü kidang inyakertem temang aser temulungjang yirutsübajibo parnok masü asenoksasa asenok yirutsür amai lir, iba jagi asenoksa akoksatsü. Ibaji meteta nisungtemia Doctor-tem meima anepalutsüba dak alaka doctor dak teka aitsübajibo tebilema mebilemtsüla. Hau, atangji shiranger jungdaktsünü dang shiranger kinungeremi aiben doctortema kena anisüngzüka meyutsüi meiner aser aiben matong mabensa aser memetetba agi talila shisabolur. Idangji nisung aikati pei mit meru mesottei ain adoker aser mozü kidang inyaker temang aser temulungjang yirutsür. Ajisüaka, doctor-temi imlibilema nisungtem tensa tia aser mulungsentsüji angateta taidokdaktsüner. Tang ama alima wara tesashi agi asenok amokmerenba ya ajanga tashidak nokdangba aser taneptsü mapatem ya nübortem o doctor-tem na külem longjemer inyaktsüba arok mapaa ta angatetogo. Joko doctor-temi dang nübortem timtem reprangtsüba masü saka nübortemia doctor-tem timtem aser nüngdak repranga yaritsüba mapangji tang ya lir. Iba tangatetba nung asenok ajaki doctor-tem dang peladi aser parnok den akok tashi yaritepdi.