Election merüka agitsü nübuyimba indang rongsenketsüng nung mongin ka tebilemba ( Clean election compaign : Opinion of an Economist )

~  Dr Toshimanen Ozukum ( Economist ).

Alima nung aliba nübur ajaki hau ta agizüktetba rongsenkütsüng ratet tajungtibaji Prof Marshalli ashibaji lir. Pai yamai ashi.”Meimchir tilateri shishilembaba maparen jenjang tashi asadangba dangji rongsenkütsüng ta ajar” Anogoshia asen meimchirtem tilateri shishilembaba ajak nung rongsenketsüngji amshir.
Anungji Election merüka agitsü nübuyimba mapang rongsen, nübu aser taküm samabaji koda takoksa ta asenoki shisadangdi.
Küm 18 nungi tema alima nung alir ajaki pei pei mulungba lenir shimtsüji India temzüng nung inokja lir. Ibaji nü temeden kümzüka yutsüba maongja lir. Nisung kari pai aginüba aser angatetba lenir ji tajungba,pa dak nübur meimba shisatsü aser ano tarutsü nükla tajung lirji pa nem nü senti vote ji agüjang ta ashitsü akok. Iba dangji election nübuyim ta ashitsü akok. Aji kanga dang shidak. Ajisüaka medemer nena tangatetba balala asütsü akok. Anungji nai kanga junga shisadanger shiba tajungba aji shimtsü ne temeden lir. Nisung kari nai angatetbaji kheni tai ta shira, ibaji nü temeden maparen nung amoshiba ta ajatsü akok. Anungji nai shimba nemji nü senti votji agüjang.
Aji oda saka election-i yinür ajak jibo tetemsü masü. Kechiaser pa/la libaliru,jembishinü aser inyakshiyak ajanga asenoki paji komala nisung aser pa dak tarutsü nükla tajung ali mali aseni metetadoktsü. Ni ajangshia aruba tastishitsü ka shidi. 1980 tetenzüklen Area Council shimba mapang ka liasü. Area Council chairmanji itashia District Planning & Development Board meeting nung ajak atentsüla ta osang ka sorkari sangdong. Tia kaa nia Kohima District Planning & Development Board nung member ka liasü. Kenü iba Board meeting nung pei pei tejak shiyotepba mapang nung tang asen lenir Chief Minister teinyakdak Shri Neiphiu Rio pa ya par area nung chairman ta ashi.
Meeting tenzüka aodang paia pai angatetba shidak indang indanga shitet aser kecha marendaki tasü ita par area nung terenlok maparen nungdakba jungjunga shitet. Iba anogo nungi tenzüka iba nisung yabo künubosa Naga nunger lenir tajung akümtsü ta Tsingremi kü mulung nung jembi. Yamaji mapang tadong nung pa election-i ayi aser tanü tashi pa Nagaland nung Chief Minister lir. Yamaji lenir akümtsüji nüburtemi meteta akümtsü.
Jabaso Tongpang Ozuküm tang shiba PWD Minister lir yaküm election adongtsü ita ishika lia pa ozü kidangi aru ase pai kü dang yamai ashi “Obatanubo Tsüngremi mulungba ka süra taruba küm election-i nia yinür. Kü ket nung rongsena peria mali saka ni adoktsü ta kanga dang imlar.” Idangji ni pa dang aji shidak asangsang nung adalokdakjang ta obala anati Teyanglur tematiba Tsüngrem dang sarasademdi ta sür ajangajanga sarasademer senshiba shidak pa tanubo PWD minister kümer lir. Pa ket nung sen peria maliasü saka ajemalu shisatsü liasü. Aji agi takar aikati temulunger aser tepela tenla nungshia nungshia agütsü. Rongsen makartemi ajangajanga sarasadem agi yari. Iba jagi pa ket nung senotsü peria meliaka nüburtemi pa nungi sen kecha talitapong memeshie pa shimtet.
Yamaji tang aruyaa aliba election nunga asenoki kanga junga shisadanger lenirji shimtsüla. Election nung vote agütsütsüji nüburtem teinyaktsü.Nü temeden mapa inyakba nung shinga danga sen memeshitsüla. Nü mapai na aonung kechi sen meshitsü ali. Yamaji Election mapang na pei tenyaktsü inyak nung kechiba candidate dang sen meshitsü ali. Aji saka tanü tashi asen nübur-i angatetba ji candidateba nem inyaktsür amai dang belemer ibai asenoki kanga dang shisadangtsüla. Taoba küm General election nung Naga nunger temi candidates indang sen crore 1006 tsütsüba Youth Net osang ajanga asenoki nguogu. Ano constituency ka nungbo crore 30 tsütsüba osang nung nguogo, aji koda nemamadangtsü mapa ka lir.
Mizoram nunga asenok ama election agir. Saka parnoki candidate dang sen memeshir. Kechiaser ibaji tai mapa ta par nübur-i kanga junga angateta lir parnoki nübu yima mejajar kechiaser shibai election-i yinür pai nomination file asütsü iba sülen parnok Arogo tematebaji Synod-i election message dang sandongtsü. Ano lanur tem asoshi-a young Mizo association tanisher temi lanur tem asoshi osang sangdongtsü. Anungji parnok nübo yima jajaba nung sen meindoker. Polling day nunga chi chiyongdak tsütsüba yutsür sungo-a memolur kechiaser parnok pei kidang tebok sunga chiyonger pei arunüba mapang nung arua vote agütsür. Anungji polling station kima nungtepa, rakteba vote agütsütsü nüngdak madoker ibai asen Naga nunger asoshia tangazuktsü tulu lir.
Tanu tensa nübo kaji sen. 500 dak tekübok agi mangur anungji election matong dang nübo sa nübo indoka ki shia süma aobaji rongsen kütsüng nung takoksa tulu adoker. Election-i yinür tem dang nungi nisung balalai melentepa sen meshi baji kanga takoksa adokdaktsür. Election nung nisung noklang aikati tokteptsü meranger. Saka tanü tashi nung lenir roker dang shimtsü. Tanung bajibo sen crore sa crore indoker madoker, ibaji ajanga rongsenketsüng nung takoksa tulu adoker aser kibong dangia senzak tia bener arur. Ibai asen nübur temi kanga junga belemdangtsüla. Ano Election nung ashira menaba ajanga taküm-a laluba küli lir nisung taküm kaji sen million koi jenjang asenoki asadangtsü makok. Ano election ji asenoki temenen jabojari yijemba aser nüktabangta benjong ka dang kümdaktsür. Iba jagi nübu tajung lenir akümtsü aika nübu shidoktaktsür kechiaser lenir akümtsü temsüa liaka sen agi matuba ajanga madoker. Ibai tarutsü lanu putu asoshi tatishitsü tamajung yutsür. Shirnok adoktir adokaka parnoka election nung indokba sentsü otettsü atema lenmang bushidang pei constituency terenlok mapa indang bilemtsü tekolok- i marur. Taoba küm 5 tsüngda nung asenok lima terenlok mapa koda senzüka yutsür aseni shimtetba lenir tem mangmanga lozütepba asenoki nguogo.
Anungji dang aruya aliba Lok sabha election nungbo asen nübur temi kanga junga bilemdanger nü senti vote ji nai shiba nem agütsütsü tim da bilemer iba nem ji agütsütsüla ano tesüiba election mapang ama toh masü dang yabo social media ajak nung nai koda vote agütsür iba ji noksa tangoker alima sünga peroktsütsü ta osang angashir. Anungji nisung kati pa indang dang vote agütsüdang anaben asemben voting machine nungji nema nokdakra na lendong-i ayitsü ana nung dang lir anungji ochi shia dang nü senti vote ji nai junger da bilemba lenir nem ji agütsütsüla. Takok ta kodang südir vote ka agidang akokyonga takok vote 5 agi akokyonga takok 100 agi akokyonga takok aser lakh aikati akokyonga takok. Hao atangji lakh aikati akok ta asübaji nemadangtsü tim ka lir saka paikaji marishi Tsüngrem dang sarasadema ochi shia nübu ayimba mapa inyakra Tsüngremi atangji ochishir nem, ajemalur nem yimliji agütsütsü ta amanger.
Tsüngremi iba shisalemsa tebilemba azünger tem ajak moajang, aibelena osü tamajung kar inoksema lira tai adoktsü mepishir.
Küknalim