Atangji, asen lima nung tang tashibo yimten yimsüsüba maparen nung yimtak putu menden nungi tenzüker state legislative assembly tashi nung tetsürtemi shilem magitetter. Ibayongji, yimten yimsüsüba maparen nung tetsürtema shilem agidaktsütsü atema parnok nem shilem balaka wazüka yutsütsü nüngdakba indang jembir. Aji oda, tang jembiba ama Urban Local Bodies nungi tenzüker assembly aser parliament tashi nung tetsürtem nem 33% melemzüktsütsüa akok saka tang tashibo, nokdanga meliaka, tetsürtemi teburtem den election nung toktepa yimten nung shilem magitetter asünungji, parnok nem menden karbosa lemzüktsütsüsa adoktsü. Iba asoshi temzüng ozüng latettertemi inyakyim kar latettsüsa akümtsü. Ajisüaka, tanü tashi nung yimten nung tetsürtemi shilem agiba reprangdangra, yimten nung yimsüsür mekümtetyonga yimsüsürtem kümdaktsür mesüra shimtettertemji tetsürtem lir. Asen lima ama, tangar nüchi kümer küm noklang aika lir külen nüchi mesüka yimten nung tenük tera lapokertem tia ajungbaji, asenok asoshibo tasodangyongi ‘Voting right’-bo yuja liasü. Tangar otsü reprangdangra, America tsürtem balaka parnok yimten nüchiso anguba sülena küm noklang dak tema ‘voting right’ menguteti teküpbok tia nung aliba otsü lir. Parnok den medemdangdangbo Naga tsürtem asoshibo ‘Voting right’ ya angati Tsüngremi renema yuja aliba temeten sempet ka lir. Iba ama temeten aser maongka angubaji kanga senti ta angateta tetsür tebur ajaki yimten nung shilem agitsü nüngdaker. Aji oda, tanü ama Nagaland nung election timi agitsü nüngdakba indang jembidang tetsürtemi election mapang shilem tajung agitsü nüngdakba maparen ka reprangtetter. Tang ama, Nagaland nung election agiba otsü indang jembidang, teburtem dang nungibo tetsürtemiang tejangraba aser shilem tuluba agiba indang jembir. Ajisüaka, Nagaland nung talisa asenok Aotsürtemi election nung shilem agibaji reprangdangra timi agiba otsü masü saka tim mesüi agiba otsütem teimba lir. Aji oda, nisung aikati Nagaland nungbo election nung tetsürtemiang kibok nung vote alitsü atema sen alemer aser vote agütsü nü tangar melen vote enoktsürtemjia tetsür teimba ama züngshir. Iba jagi tetsürtem ajunga tenüng menüker. Ibaji shitak süra, tang Nagaland nung election junga agitsü atema ‘Clean Election’ campaign aoba mapa nung ya teburtem dang nungibo tetsürtemiang temulung tagütsüba aser bendanga tagütsüba agüja inyaktsüla. Iba tangatetba nung arogo aser lokti tentettemi election timi agitsü merangba mapa nung ya Watsü Mungdang aser Arogotsürtemi tongti shilem agitsüla ta angatetter. Aji oda, tesem ajak nung tetsür lokti senden ayongzüka ‘Clean Election’ indang jembitsüla aser arogo nunga arogotsürtemi lokti senden ayongzüka tetsürtemi anir election nung timi shilem agitsü nüngdakba indang jembitsüla. Arogotsürtemi ayongzükba sentong asüyonga tang aliba tetsür sentep ama nungbo nisung aika marur. Ibajia kechiba marur aser kodaser longsua arutsü ta bilemdangtsüla ! Anungji, yimtsüng aser town ajak nung tetsürtem ajak medema arutsüsa arogotsür mesüra watsütemi “clean election’ indang jembitsü lokti senden ayongzüktsüla. Atangji, arogoi aser lokti tentettemi ayongzükba sendentem nung watsü aser arogotsürtema adener saka ibaji dangbo teperi masütsü. Anungji, asen asoshi junger ta bilemba aser jembiba ajak mapa küma inyaktsü atema tetsür temeja lokti senden ayongzüka jembitsüla. Tetsür kari tetsür ajunga indang vote yoka achidang aser proxy vote enoktsüdang, asenok ajak tenüngmenüker dang ashi, ano tetsür aikati tangatetba nung shilem aginür. Asen lima election agiba yimya tetsübutsüka aser taaktsüka akümba agi, asen lima nungbo election mapang ya tetsür tanur tetsübu agi jeptepba mapang akümer aser nisung tajungtemi vote agütsüi marur. Iba ama election mapang tetsübu aser tajepba tia ya anendaktsütsüla aser sadoksadoka nisung shia pei yimten temeten amshia yimsüsür shimba nung tetsübu melii shilem agitettsüsa tensa mapang ka yanglutsüla. Ibaji tetsürtemi election merüktetba mapa nung tongti shilem agi nung dang inyaktettsü. Tetsürtemi balaka bendanga agüja inyak nungbo, Clean Election mapa ya noklang nung noklang takok angutsü !
Share on Facebook
Follow on Facebook
Add to Google+
Connect on Linked in
Subscribe by Email
Print This Post
You must be logged in to post a comment Login