FNR-i Naga nunger putepshiba agi nüji akümtsü imlar

Dimapur, August 26 (TYO) : Naga nungertemi tanü asenok kong lir, aji jungjunga meteta agizüktsü asoshi nisung shiai ochi ashitsü nüngdaker, asenok ya putepshiba agidang nüji akümtsü ta tanü sangdong ka nung Forum for Naga Reconciliation (FNR) teloki metetdaktsüogo.

” Ibaji lemsar aliba Naga nunger asoshi onok teimla,” ta FNR telokisa metetdaktsü.

2009 küm June 13 nü Naga nunger linük tenzüker telok balala nungi lenirtem ajak külemi adenshir yimjung nung alitsü asoshi Tsüngrem aser nisung tsüngdang nangzüktep. Iba tenangzüktepba jagi Naga nunger rongnung tashiyim aser azü tokshi mapatem tuluka anendaktsüogo. Iba tenangzüktepbaji temeshi mapa lir, anungji shingaia pongpapongpaa magitsüla ta FNR telokisa metetdaktsü.

August 3, 2015 nü Delhi nung NSCN-IM aser India sorkar na tsüngda Naga yimten latettsü asoshi tangatettep kar yangluba sülen tangang FNR teloki ola adoker. Ajisüaka, parnoki Delhi Accord indang yabo kecha shia mali. Ajisüaka, parnok olen nungi Naga nunger linük tenzükertem shirnoksa 2009 küm June 13 anogo nung tenangzükba agidak dena ali, parnok ajak dena dang Naga yimten latettsüla ta ashir ta angatetter.

Asüng Brehostibar nü Kohima nung India tenüng nung NSCN-IM den jembir, Wb.R.N.Ravi ajurutsü asoshi FNR jaoka lir ta angazüker.

Putepshiba tetezü Tsüngrem den aser nisung den lokti tasen ka asoba, anungji shirnokisa putepshiba dak amanger parnoki Naga nunger teraksa aser meputep tia nung aliba tia ya aria bilemtsür aser pei ajung masai ajak ajungtsü asoshi bilema inyaker ta FNR telokisa metetdaktsü.

“Asenok ya kasa telok aser kasa kin asübo aser kasa tangatetba aser tebilemba alinungbo, putepshitsübaji menüngdaker, ajisüaka asenok dang nungi tangartemji balaka süaka asenoki agizüktetbajiang putepshiba lir,” ta FNR telokisa ashi.

Aji oda, asenoki metettsüba kaji putepshiba ajanga Yihuda nungertem Greek nunger mekümtettsü mesüra Aor agi Sumi nunger mekümtettsü, ajisüaka asenoki asen kija balaka alitsü atema jara yanglubatem endoktsüla ta FNR telokisa metetdaktsü.

Tang asenok tebilemtsüji Naga yimten  tebilemtsü ya koma latettsü ta masü saka koma latetyonga aotsü ta asübajiang tongtibangba kümogo, anungji tashiyim agi masü saka timi latetyonga aotsü bilemtsüla ta parnokisa ashi.

Tang ama mapangba nung ya khuret metetba telok ajaki tezüluba nung mesüra o agi mesüra tanga tamajung bilemba mapatem anema mita alitsüla aser arogotemia ano maneni sarasademtsüla ta FNR teloki tayongzükba ka agütsüogo.