Gari nungi mokozü

Naia kenbo nü jakdang aoba gari nungi adokba mokozü agi na kecha mengui akümtsüsa ajurur dang majurudang ? Mesüra nai kenbo gari kar nungi mokozü adokba agi temeket nung alirtem teni-tebang nembangba ngur mangu ? Mesüra nai aniba aser na amenba gari nungi mokozü adokba ajanga nü sülen arur garitem tonga marutet anena ataba meteter memetet ? Iba ama mapangji kenü mesüra kenübo asenok ajaki ajurur aser ngur alitsü. Nia aiben ajuruogo aser ano yashia kü jakdang aoba gari ka nungi mokozü kanga adoka ngur shisabolua bilema iba tebilemtsü ya lemsateper. Yimti nung gari nungi mokozü kanga adoka senzüa angur saka ibaji nokdanger mali ta sademsadema mapa tajung ka sayua senzür amai angudang kanga tezüdanga bilemer. Tanü alima nung tzü mopong menena akümba agi alima tatsükba-tatsükba akümba asenoki metetter. Ibayongji, tangbo asenoki akok tashi alima nung tzü mopong memenendaktsütsü asoshi süngdonglidong atemer aser arem wazüka ayutsü asoshi ajungshiteper. Ajisüaka, tanü alima tzü mopong menena akümba aser alima atsükba ya asenoki arem junga wazüka mayuba kija agi masü saka alima nung gari senzüdang gari nungi mokozü aser tatsük adokba ajanga tzümopong menendaktsüba aser alima tsüka kümdaktsüba shilem tuluka lir. Aji oda, gari mesenzüra, iba kija agi alima nung mopong kanga mekonga kümadoktsü. Ibayongji, alima nung tzü mopong merüka alima kümzüka ayutsü asoshi arem wazüka ayuba den külemi akok tashi gari ajema amshitsüla. Aji oda, alima mesamai kümzüka ayuba dang masü saka yangji alir nisungtem anema alitsü asoshi tzü mopong memenendaktsütsü atema tanü asüng tashitemetet lima nung nisungtem rongnung akok tashi tetsüng agi mesüra bicycle nung senzütsü ajungshir. Ano, gari nung senzütsü ka adok nunga pei gari toktsür bus nung mesüra train nung senzütsü ajungshir. Iba amaji tanü putu ya gari tasen aser tajung asüyonga akok tashi ajema amshitsü ajungshitepba mapang lir. Ajisüaka, asen lima nungbo tetsüng agi otettsüba tesem tashia gari bener aoba dang masü saka gari nungi adokba mokozü agi ajanga süir aser temeket nung alir kecha mengui akümtsüsa senzür. Shitakba agibo, tanü asenoka tangar libaliro ngua aser meteta kümer asünungji, nisungtem dak mokozü apulokja gari bener senzütsübaji taaktsü mapa ka lir. Iba jagi tangar dang masü saka asen dena timatemtsüsa mopong menendaktsür. Aji oda, gari nungi aser mapa inyakdak nungi mokozü adokba ajanga menendaktsüba mopongji asenok agir aser iba jagi asenok tango junga mesashiteti tashidak menar aser ano mopong tamajung achiba ajanga asen temang nung tashidaktemji melamelaa cancer kümadoker. Iba amaji gari nungi adokba mokozü ajanga nisung nem timtem agütsür ta meteta sorkari gari ajak  tendanger aser mopong memenentsüsa junga aliba garitem dang senzüdaktsür. Aji oda, gari kobasa tejen kümer mokozü tali adoker, item garitemji China lima ama nungbo yinsanginra ama ayoktsü asoshi tesem ka nung bendena ayur. Asen lima nunga Transport department-i gari nungi mokozü adokba tebilemtsüji repranger aser mopong menentsüsa mokozü adokba garibo mesenzüdaktsür. Ajisüaka, nisung aikati tashi mangai senzüba angur aser item garitemjibo traffic police-ia mapur. Aji oda, gari ka nungi mokozü aser ola kanga adoka senzüa ngura, idangjisa traffic police-temi aputsüsa parnok nem tashi agütsütsüla aser Motor vehicle ozüng ajanga parnok nem tashi agüja lira, alima dang masü saka pei taküm dena meima iba ozüngji mapa küma inyaktsüla. Alima tzü mopong menenba agi alima tatsük akümba ajanga asenok ajak timatemer. Iba amaji alima tatsükba akümba ajanga tzümetsüng adokra aser menoknok anokra, iba lendong jagia asenok dak kongshitsü aser ano mopong menenba ajanga tashidak poktetra, iba jagibo, ashiko, asenok tama atongtsü. Ibaji meteta alima mekonga kümdaktsüba nung asenokia shilem agir ama bilema gari nungi mokozü adoka mamshitsü ajungshitepdi.