Goshen nung Israel kin alar tia

~ Süpongnüngsang Longkümer, Darogapathar Dimapur.

Ijip nung Yosef aser teti nunger ajak sümar semchirtem suyapokya alitang Yosef memetetba chuba ka adoka Ibri (Hebrew) nunger kanga mejungi rishikangshi tenzüka alar tiya jenjangi ai, saka Ibri nungerji kanga süyapokya Ijip dang nungi kin tuluba küma alitang Farao jagi kanga tsüpua Shifra aser Pua dang Ibritsüri tanur asüdang tepor süra tepsetang saka tetsür süra tetepset ta ozüng agütsü. Saka tenati Tsüngrem tsüpu nung chubai ashibaji mangai jabasotemji metepset. Anungji chubai tena dang kechiba tashi manger ta asüngtang nung Ibritsürtemji Ijiptsür ama masü parnok kanga tekümtang ta langzüba Anitet 1:15-19 nung angur. Nusu yarirtemi Tsüngrem tsüpu nung Tsüngremi Ibri nunger jendi rendaktsü. Anungji Faraoi, Ibri jabasotemji Nile ayong nung ajongokjang ta ozüng agütsü. Tekong 21,22 Ibri nungerji kang rena kin tulu aküm nung samadaktsütsü rishikangshi. Anungji Tsüngremi temerenshi ter agi Ijip nungerji merenshitang Ibri jabasotem Nile ayong nung samatsüba dang nungi timba konung agi Ijip nunger kibong shia nung tepsetsü dang Ibri nunger dang ashi “Ni Kibubaji lir” Kikümdong nung azüji nenok asoshi temaitsü alitsü, kikümdong nung azüji ngura ni nenok süia aotsü aser Ijip nunger dak atongba wara jagi nenok matongtsü Anitet 12: 12-13.29. Aji sür külen Ibri nungerji Tetsür tanur medeni tepor meyi noklang trok shi Ramses nungi sukkot tashi tetsüng agi jaja ao.t 27 Ibri nungerji temerem tzüyim donger Mosa ajok agi tzüyimji sadang aser tesülen mepet tongshi tejaklen mi tongshi agi ania Ibri nungr ajaki Tzüyimküm tonger Tsüngremi Mosa tang nü teka tzüyim manungji songdokang ta ashiba ama pai songdak aser tzüyimji mezüng ama atsüngpang. saka Ijip chubai anir Ibri nunger aria aortemji ajak temerem tzüyim nungji samatsü Anitet 14:26-31 Farao ozüng agi Israel jabasotem Nile ayong nung samatsüba ama temerem tzüyim nungpo chubai anir temeranger tem ajak Tsüngremi samatsü. Israel nunger Ijip lima küm 430 Alaashi ngua Tsüngrem mulung meyipba Israel dak rangloker mangyang yangtsüba azünger. Ja 9:4 nunga yamai shia lir, Alimai ai mesüra ai tajem meyiba mesüra süngdong kecha mekongshitsü,saka shirnok tenütsü nung Tsüngrem temaitsü ajenba mali itempurji tang kangshitsü asoshi parnok dang ashi.
Yisu Khrista alimai arur küm meyi ana dak jia pa dak amangertem jendisa jendi rishikangshia tepseta arudang tesem tesem nungpo kanga tamajunger dak mang yangtsüba otsü nung angazüker. Laishiba tapu aika nung alima tatempang indang angur, Yisu nütsüngtemi alima tatempang temaitsü asüngtangba Mathi 24: 1-35 angur aser item tekong rongnung t 14 kotak yimli osang tajung alima ajonga nung kin ajak dang kuli asütsü asoshi sayutsüngitsü, aser idangji tatem arutsü.Iba sayutsüngi yapo tenla kidang sayutsüngiba ama masü saka temerem tzüyim nung Ijip nunger dang sayutsüngiba ama angateter. Ibai angatettsü atema J adok 11 nung kulisür ana indang angutsü. Kulisür anaji Yisu sentsü melen nü adokba Mosa aser Elija Math 17:3. Ibri nunger Tsüngrem külemi modaktsüba yong Tsüngremi Mosa ajanga Ijip temerenshi Ter agi merenshiba ama Ibri nungeri Yisu kangki nung tepsetba ajanga Ijip wara agi parnok merenshitsü saka taküm alir ajak tanüla nunga kümzüktsü, Elijai küm asem tashi azüngtzü aser tsünglu marudaktsü 1 Chuba 16:32-34. 17 :1. Yamaji tenati Israel temerenshi tulu agi sayutsüngitsü. Oliv totzü süngdong ana, Milindong ana, J adok 11:4 nung shia aliba jagi Mosa aser Elija ta jangjatsür.Iba tapu ajak züngra angatettsü. Teküpoklen agüja aliba tapu ajakji pushia züngra tali jangjar. Tekong 14 Tanapuba ayatai süiogo , ajiang tasempuba ayataiji yakta arudagi. Tanapuba ayatai yagi Ita 42, Anogo 1260, Küm asem sür tesadang. Tasempuba ayatai jagi küm asem sür tesadang JA 11:1-2 iba mapang ji Mathi 24: 15 ataloktsü südi ta angateter, saka Tsüngrem miim oji Pai tang metet, asenoki sarasatema atati Tazünger Tsüngremi oajangma Amen.