Health ministry-i Zika aliba linüktemi maotsü tuyur

New Delhi, February 2 (Agencies) : Mongulbarnü Centre-i Zika ajanga kongshia aliba linüktemi nüngdak balala melira maotsü aser tanur bena aliba tetsürtemi item linüki maotsü atema tetuyuba agütsüogo.
Health Ministry-i tetuyuba agütsübatem rongnung, Zika agi kongshia aliba linüktemi aoertemi merla mozü abentsü aser diabetes o hypertension amala timtem alirtemi item linüki maodang medical advice mezüng agitsü atema shia lir.
Iba tashidak ya Aedes aegypti ta ajaba merla ajanga belenshir aser iba kasa merla ajanga dengue virus belenshir. America continent nung linük aser territories 22 nung Zika tashidak aliba osang jangjaogo.
Iba virus ajanga microcephaly timtem adokdaktsür, aser iba jagi kinü tanurtem tekolakret aser tekolok meshitak kümdaktsür.
World Health Organization (WHO)-i Zika tashidakji ‘global emergency’ ka ta sangdongba sülen anogo ka lir India nung health ministry-i iba dak sendakba tetuyuba kar agütsüogo.
India nung iba virus noktangtsü aser belenshia moudaktsütsü atema mapa inyaktsü tenzükogo, ta Union Health Minister JP Nadda-i tanü metetdaktsü.
Zika tashidak den sendakba maparenji Director General of Health Services (DGHS) lenisüba kübok ‘joint monitoring group’ ka ajanga ketdangsüa reprangtsü aser Indian Council of Medical Research (ICMR)-i research maparen aser teinyaktsütem inyaktsü.
Ano, central aser state surveillance units nung Rapid Response Teams (RRTs) tentettsü aser telok shia epidemiologist mesüra public health specialist ka, microbiologist ka aser medical specialist ka adentsü, ta health ministry-isa metetdaktsü.
India nung Zika tashidak atema nodal agency ji Delhi nung aliba National Centre for Disease Control asütsü, ta parnokisa ashi.

You must be logged in to post a comment Login