Alima nung High Blood Pressure agi timtemer aika lir. 2016 küm November ita nung study ka ajanga ashiba agi, alima nung High Blood Pressure agi timtemer nisung billion 1.13 dak tema lir. Nisung temang nung azü mejajara taküm alitsü makok. Aji oda tezü nung azü jajadaktsütsü asoshi ‘pressure’ nüngdaker. Tetezü ‘pressure’ magütsüra temang nung azü ya marakzütsü.
Doctor temi ashiba agi, asen temang nung ‘Blood Pressure’ asadangba nung 140/90 mm hg mesüra tali lira, ibaji ‘High’ asütsü.
High Blood Pressure timtem alibaji kecha taoksaktsüka masü saka temulung agüja anepalutsüla. High BP ya mozü achiba den külemi ano temang timi anepaluba aser chiyongtsü shitak achiba ajanga nokdangtettsü akok.
High BP nokdangtsü atema lenmang kar:
* Exercise agitsüla
* Moko machitsüla
* Kanga aniabelem masütsüla
* Temang kanga ulua aser touzük tali mekümdaktsütsüla
* Metsü (salt) kanga ajema achitsüla
* Aonsotsü aser süngjanglijang peria achitsüla
* Tzü peria ajemtsüla
* Shisabolu khuret pongpadaktsütsüla
(Source – Internet)
You must be logged in to post a comment Login