Open Doors USA-i taoba Rasemnü (Bodbar) alima nung Khristantem kanga reshikangshiba linüktem bushitetba osang metetdaktsüogo aser iba nung North Korea mezüngbuba jenjang nung lir. Linük tarensen tematiba jenjang 10 ji North Korea, Afghanistan, Somalia, Sudan, Pakistan, Eritrea, Libya, Iraq, Yemen aser Iran lir aser item linük sülen jenjang 11 buba nung India linük lir ta Open Doors-i bushitetogo. 2017 küm Open Doors USA-i kasa bushidangba nung India jenjang 15 buba nung liasü saka takümbo jenjang pezü aluba bushitetogo aser iba ya asenok Khristantem dena India nung tanga tamangba yimsü telok tilatem atema tebilemtsü ka lir. India nung tamangba yimsü balala rongnung nütsüng teimbaji Hindu nunger lir aser 2017 küm linük nütsüng yongsük nung Hindu nunger shilem 74.33 aliba bushitetogo. Hindu nunger sülen tanabuba jenjang nung Muslim nunger 14.20 aser tasembuba nung Khristantem 5.84 dang lir. Open Doors USA-i Khristantem kanga reshikangshiba linüktem bushiba nung India jenjang 11 buba nung aliba bushitetbaji kanga dang tebilemtsü ulura aser mekümdangra sangkümbo tematiba linük 10 rongnung züngsemtsü menua mali. Akhidang nungi Hindu nunger teimba sür aliba linük ka asünung tesüiba mapangtem nunga India nung Khristantem aser tamangba yimsü tsütsü tanga telok tilatem reshikangshiba aser iba mesükba khuret ajurua aruogo, saka taoba küm ana-asem ka tsüngda ajuruba ama yabo kanga majuru südi ta bilemer. Tanü India nung Hindu nunger tali bilemloka oa amangertemi kanga dang odia mapa inyaker aser parnoki tesem balala nung tanga tamangba yimsü amangertem dak teka sangshir aser tekülem kiojentem raksatsür aser item osang asenoki mapang shia angashir. Khristantem reshikangshiba linük tarensen nung North Korea dak alaka Muslim nunger linük teimba lir aser parnok linük nung tanga tamangba yimsü amangertem reshikangshiba osangji kanga taoksatsübo masü, kechiyong asenoki reprangdangra item linükji Islam nung ajemdaker tentetba aser ketdangsüa aoba linüktem teimba lir. Muslim linüktem aser tanga linük aika nung tanga tamangba yimsütem nem temeten agüja lir saka kasa mapang nung talenbangba ozüngtem-a aika lir. Ajisüaka, India ama democracy linük ka nung aser Linük Temzüng nunga tamangba yimsü amangtsü asoshi temeten agüja aliba linük ka nung Khristantem kanga reshikangshir ta tangari bushitetbaji tebilemtsü tulu ka lir. Iba osang ya odang zübazüba angar toktsütsüba masü saka süoki ia bilema kodaser iba khuret agientettsü aser reshikangshiba inyaksangshi noktangtettsü ta asüba lenmangtem bushitsüla. Tanga tamangba yimsütemji toktsüdi saka India nung Khristan ta asüba tamanger ajak tamasa sabang ka nung longjemtsüla aser timtem mepetmesü ajurudang külemi ola adoktsüla. Külem Khristan kar reshikangshiba mesüra timtem ajuruba osang angashidang, par telok, ozü denomination masü ta asüba tangatetba toktsütsüla saka külem Khristan ka ta asüba tangatetba nung aitsütsüla aser timtem ajururtem den akokba tashi yariteptsüla. Tanü Hindu nungertem aser talisa tali bilemloka oa amangertemi India madak ketdangsütsü meranger aser parnoki Hindustan kümdaktsütsü nükjidong yur kinük-kisang ajaklen mapa inyaker. Iba ama tensa ka nung asenok Khristantem aser talisa Nagaland nung aliba amangbapurtem kanga dang kümküma aser jeretperaa alitsüla, kechiyong asenok khen mekümdanger ta asüdang mesüra tera zübazülemer ta asüdang tangar nem asen lima madak yimsü südaktsütsü mapang ajurutsü meteta mali. 2014 nungi yaküm tashi India nung Khristantem reshikangshiba, tepsetba, züka merenshiba, tekülem ki aser kiojentem rongdoktsüba tatalokba aika atalokogo saka linük nung tekolakpur aikati ola madoki dang süidaktsüogo. Anungji, sangküm yanü Khristantem kanga reshikangshiba linük tarensen nung India-i North Korea ajangteta matutsü atema asenoki tanü longjemer mapa inyaktsüla. Asenoki amangba taküm Tsüngrem asoshi tamakoktsü kecha mali, anungji asenoki India linük ya ‘Hindustan’ masü ‘Christiantan’ kümdaktsütsü mangdang yur, linük ajungalen Osangtajung proktsü merangdi.
Share on Facebook
Follow on Facebook
Add to Google+
Connect on Linked in
Subscribe by Email
Print This Post
You must be logged in to post a comment Login