HIV & AIDS ya tayongzükba tulu ka lir: Temjen TOY

HIV & AIDS ya tayongzükba tulu ka lir: Temjen TOY

Metsüremi (March) 29, 2018 nü Hotel Japfu, Kohima nung state Chief Secretary, Temjen Toy, IAS-i FBO aser LEA HIV/AIDS training modules sayaba sentong nung jembiba noksa nung angur. 

Kohima, Metsüremi (March) 29 (TYO): Metsüremi 29, 2018 nü Conference Hall, Hotel Japfu, Kohima nung Law Enforcement Agency (LEA) aser Faith Based Organization (FBO) atema HIV/AIDS training modules tenzükba sentong ka agiogo.
Iba sentong nung jembidang state Chief Secretary, Temjen Toy, IAS-i, küm 15 tejaklen pa health sector nung tenzüka liasü, aser HIV & AIDS onük ya awareness agutsüba, nübur nem angatetdaktsüba aser iba tashidak agi shirangertem sendokba tebilemtsü indang lir, ta metetdaktsü.
Paisa, tang tashi HIV & AIDS tebilemtsü onük ya tayongzükba tulu ka lir, ta metetdaktsü.
Tamalenbo high risk group mesüra truck anishirtem, FSWs aser police ama targeted intervention groups nung ang rangloker inyaka liasü, ta shia Toy-i NSACS, KRIPA aser tanga tentettem dang iba onük nung high risk groups dak alia tanga telok nunga rangloker inyaktsü ajungshi.
Tesasaba olen ka nung pai, modernization ajanga nisung ajaki HIV & AIDS indang meteta kümogo, ajisüaka yimya memelenshir, ta ashi.
Paisa college aser school kaketshirtem dak rangloker inyaktsü aser parnok yimya nung temelenshi adokdaktsütsü atema inyaktsü ajungshi.
HIV & AIDS ya tang tashi tongtibang tayongzükba ka lir, aser iba atema maneni raraa aruba atema pelar, ta Toy-i shisem.
Paisa nüburtem dang iba tebilemtsü onük atema longjemer inyaktsü ayongzük.
Iba onük nung Police department-i mera tajung agia inyakba atema pelar, iba den külemi Arogo aser ozüng benokba agency temi taliba amalitepa inyaktsü akok, ta pai ashi.
Kasa sentong nung DGP, Nagaland, Rupin Sharma-i shilem agirtem dang, state nung police züngsem aika lir, aser police force den ozüng benokba agency tema iba tashidak nungi jenbua alitsüji kanga tongtibang, ta ashi.
Paisa, AIDS anema police-i tongtibang shilem ana agitettsü- training module nung consumer ka ama shilem agitettsü aser lenmang lapoktsür ka ama shilem agitettsü, ta ashi.
Tesasaba olen ka nung pai, tang tashi AIDS agi shirangertem sendoker, anungji ozüng benokba agency temi parnok kümzüka ayutsüla, ta ashi.
TOT training programme ya tashi taitba kümdaktsütsüla, ta shia Sharma-i, iba programme ajanga nisung aika nem training agutsüba ajanga AIDS anema rara tajungba raratettsü, ta ashi.
Paisa school nung tanurtem dang AIDS indang tesayuba agutsütsü atema tebilemba lemsatep.
Kasa sentong nung Rev. Dr. Mechiehol Savi-i, mapang talangka Arogoi iba tashidak ya meimchir temenen atema Tsüngremer obendang ka ama züngshi, ibayongji iba tebilemtsü onük nungi pilaa liasü, ta metetdaktsü.
Ajisüaka paisa, kanga menor ang Arogoi iba tebilemtsü khuret agizüka nüburtem nem iba onük indang metetdaktsü aser iba tashidak nokdangtsü atema shilem tajung agia arur, ta metetdaktsü.
Okila jembidang Director, Kripa Foundation, Abou Mere-i, HIV/AIDS anema raraba nung police aser Arogo nung inyakertem nem tashi agüja shilem tajung agidaktsütsü nükjidong nung Kripa Foundation-i Law Enforcement Agency (LEA) atema training module aser Faith Based Organization (FBO) atema HIV & AIDS indang training module adok, ta metetdaktsü.
Paisa, iba training module ajanga AIDS tashidak indang taliba rajema akumtsü aser iba tayongzükba koktettsü atema tapet inyaktsü imlar, ta ashi.
Iba sentong ya Vikholie Yiese leniba nung agi; Rev. Dr. Mechiehol Savi-i sarasadem; FBO Consultant, Vinito Chishi aser LEA Consultant, Dr. Sashimeren nati ‘Background of the Training Module’ onük nung jembi aser Project Director, NSACS, Dr. Nangshimeren-i iba training module indang nükjidongtem metetdakja liasü.
Tanep Chief Secretary, Temjen toy, IAS-i FBO aser LEA atema Training Module kaket sayaja liasü.

You must be logged in to post a comment Login