– R.Imkong Lkr, 4th Mile, Diphupar : Dimapur-797115.
Tanü iba lima songjen nung “I.S” ta ajaba Islamic State pukümertem “I.S.I.S” tangatetba o asenok Khristantem tangatetba ana ya khen agi balala aser meputeper, kechiba ta süra, item pukümertem jagi tamajung inyakba nung temulung kanga alemer, aser item nisungtem ya alima ajaklen prokshia aliba asenoki angur.
Tanü India lima nung adokba osang kaket “Times of India” aser osangbener “Press Trust of India” ajanga ashiba agi “North Korea” ya “Dictatorial Administration” nisung kati yimsü asüba, oda tashi tulu aketba linük ka lir. Yangji yimsüsür rongnung tekolakbaji “Kim Jong Un” ta ser tanupur tashikar ka lir, aser pa ya alima nung “No. 1 Dictator Administrator” tashi tulu abensang ta ajar. Aser pai anir pa kübok yimsüsürtem kwika ali, item jagi alima ajunga par yimsüsüba kübok yuner. Anungji parnoki alima ajunga samatsütsü asoshi “Bomb” “tapoktsü” tulu tesashi yoka “United States of America” dena samatsütsü asameyanga amokmerener ta ashir. Yamaji tamangba yimsü tsütsülena asenok Khristan yimsü dak amangertemi par lima nung sayutsüngia jajatsübaji khen agi tamakoktsü mapa lir. Aser shirnoki lenmang kar ajanga par lima nung sayutsüngia jajaba putetdir parnokji par sepaitemi pua bener oagi soseta südaktsür ta ashir.
Iba dak alaka ano pei pei sasep nung nüburtem reshikangshia taküm samatsütsü jangraba purtemji asen kidanger Pakistan “State” lima yaa ka lir ta ashir. Yamaji anogo shi ama tesem aisü nung timtem lendong atalokba dak alaka ano par kidanger Afghanistan lima nunga timtem lendong kanga agütsür ta osang ajanga angazüker.
Aser ano India nunga B.J.P yimsüsüba kübok par sepaitemi asenok Khristan aser Muslim nungertem dak kanga mejungi benshiba angashia aruogo. Kechiaser parnok Hindu nungertemi asenok Khristantem aser Muslim nungertem ya tesem tesem nung pua bener oagi rishikangshia tepsetba osang kaket-tem ajanga angashir. Parnok Hindu nungertemi nashi ya par tsüngrem ama “puja” asür, tetezü nashi-ji parnoki külemer. Iba mechi nung nisung aika reshikangshia tepsetba osang kaket-tem ajanga angazüker. Item osangtem anashia “court” obendangba menden ajanga mapa tamajung inyakertemji pua bener arua asüngdangya asüdang kechiba nenoki nashi ka mechi nung nisungtem reshikangshia tepseter(?) ta asüngdangtang parnoki yamai langzüa ashir, nashi-i onok nem mamatzü agütsür, anungji onoki nashi shi achirtem aser nashi shibelena ayokertemji temerenshi agütsür ta langzür. Anungji Hindu nunger atemabo nashi ya shiruru ka dang süaka nisung dang nungia temaba jenjang nung amshir ta Muslim aser Khristan temi ashir.
Yamaji asen Nagaland nunga Districts ter ser ka nungji Khristan purtem noklang shilem nung 90 tashi aliba “state” linük ka süaka yangji alirtemi tetsür dak tashiyim amshia mapa tamajung inyaker südaktsüba tesem aisü nung atalokba angashia aruogo. Iba ama mapa tamajung inyakba ya Dimapur nung balaka aonung dang masü, saka anüngdang anü-pua liaka atalokba osangtem aika angashiogo.
Iba ama mapa tamajung atalokba ya tongtipangsa mapa tapu ana ajanga ataloker. Mezüngpubaji ya lir, tatishitsü agi, nisung ka kanga tongmelang aser ajemasünga “ajemalua” aliba taküm ka, oda tia maka kenü anogo kecha meyimlai ka aliba mapang nung medemer tamajung kar ajurushia atar aser memeteti ka mapa tamajung kar nung pongsemer, “densemer”, saka iba mapa-ji pai meteta mulunga inyakba mapa ka masü, saka mapa tila tari ka nung aibelenba ajanga iba maaksü-ji pai mesüra lai maremtet-i joko telok tamajung kar nung oagi adener aser oda oda-bo pa mesüra la mulungjangi mojing ia-doker aser mapa tamajunga ta asüba tapu ajak nung shilem tulu agia inyaktsüsa akümer, aser tesülenbo mezüngyongi nisung tamajung sotetba “by birth an evil person” denji kasa akümer.
Aser tanabuba nisung tamajung ta ajaba nüburtemji kar lir, item nisungtemji par tetsü teboutem mapang nungi tamajung inyaktsü nung kangasa mongintem lir, aser item nisungtem yabo mezüng tasodangyongi azü nung tamajung keter asor. Yamaji item nisungtem asoshi mapa tamaung inyaktsübaji konang nungsang ama tang bilemba nüburtem lir. Anungji parnok atema mapa tamajung inyaktsüba kanga tang züpa-züpa inyaker. Saka parnok atema auyaba “thief” mapatem yabo kanga tang mechi-menu mapa ka ama dang züngshir. Saka tanga maparen tamajung inyakbaji ya lir, oda parnok rongnung shibai nisung timba tepsetet, ibaji tang parnok atema konang nüngsang tulu küma jembitepa tushiteper.
Yamaji tamalena asen tetsü teboutem mapang nunga shibai mangko timba lepzüka bener arutet, ibajiang konang nüngsang tuluba ta züngshia liasü ta jembia aru. Saka asen tetsü tebou mapang nungbo auyaba maparenji “relating to theives” sü achiba “mithun offering” agia mechipangtet ta jembia aru. Saka “Asangur” “unmarried man” shirnoki tangar mangkotem lepa bener arutet, item nemji aiürtemi konang nüngsang ken tetsüngmangtsüka tushiasa mejemtsü “composed songs of honour to the warrior” tasa angazüka aru. Aser ano asangur shirnoki mangko aika lepzüka bener arutet, item denji alitsü aiürtemi kangasa raktep ta angazüka aru. Iba dak alaka, tambur süaka shirnok tashi tait, teyakyak, tasü tait aser khen agi jeret-pera alirtem “smart” lir, item jagi tangar yimtsüng aser kin balala indang mangko “mangku” aikasa lepzüka bener arutet, item purtem nemji züngatsürtemi naroküm tenüngtem den ken aikasa mejemtsü ta angazüka aru. Yamaji asen Aortem rongnung shirnok Nokinketer-tem liasü “warrior” item nemji narokümji pongu lepzük, ter lepzük, semer lepzük tasa jatsüyonga aruba tanüa yimtsüng aika nung item tenüngtemji ajaba angashir. Iba dak alaka mangkoleper karibo mapang ka nung mangko ana külemi repa dang bener arutetba lir, anungji iba narokümji mangkorepsang ta jatsüba asen tsürabur tenüngtem lir. Alemli akhidang mapangbo mangko lepzüka bener arutetba konang nüngsangji ulura liasü. Saka asen teyanglur Tsüngrem tsüngdangbo iba konang nüngsangtemji atakatem maparen liasü ta temeshi laishiba Lipok tapu 9:6 nungji yamai shia angur, shibaisa nisung zü tokshidir, nisung agi pa zü tokshitsü, kechiaser Tsüngrem mesükba nung pai nisungtem yanglu ta shia angur. Anungji tanübo Khristan yimsü tajung arur kelen, item mangkolepba yimyatemji tanem tanemi doktsüba asenok ajaki angazüka aruogo.
Saka tanü mapangbo tamajung mapatem inyaktsü nung kanga jangra-pangraa inyakba nüburtem kar angur, tatishitsü agi “I.S” mesüra I.S.I.S. ta ajaba “Muslim extremist” shirnok dang “Islamic state” pukümertem ta ajar. Parnok jagi pei taküm bendanga agütsür mapa tamajung ta asübabo ajak inyaker, item dangji “extremist Muslim” mesüra Islamic state pukümertem ta ajar.
Alima ajunga nung nütsüng yongsük züngdangtepba nung Muslim nütsüng ya timba lir ta “The world daily data” ajanga sangdongogo. Iba nütsüng yongsük zü-inba ya maparen ka ajanga ataloker, ibaji ya lir, oda Muslim nunger nisung mashi-e kati “an ordinary muslim” tetsür pungu, terok tashi-a agiba Dimapur yimtiba nunga asenoki ngua aruogo aser ano yamaji-sa atalokyonga odagi. Aser tetsür shia jagi tanur pezü pungu tashia asoba lir. Anungji par Muslim nunger kati tetsür 5 tashi agira aser tetsür shia jagi tanur pungu ngu sotsüra “5×5=25 numbers of children” asütsü, anungji iba indangji bilemdangra koda jangratemtsü takümtem lir?
Yamaji taoba mapang nunga “Islamic state leader” tanishir rongnung tekolakba “Osama-Bin-Laddin” shibai tetsür 10 “ter” dak chia agiba osang kaketettem ajanga angashiogo. Ni ashitsü agibo parnok nisungtem ya azü “blood” agi majung, anungji item nisungtem ya Napong aser Azü “Goat and Dog” zü “blood” agi yangsema asoba nüburtem alitsü südi ta bilemer. Anungji asenok Naga tsürtema item nisungtem denji kiba keyi-i aoertem ya koda jangratemtsüka asütsü? aser item den azü “blood” agi tangsemertem ya koda jangratema liyonga aoer asenok ajaki ngujema tang lir. Aser parnoki mapa tamajung inyaktsüba ya kanga tang jangra-pangraa inyaker aser parnoki nisungtem tepset-tsübaji khen agi marendaker aser medemer o medemer na tsüngda nunga tera mangatettep adok nung oda mapa tila ka mechi nung khen agi tapayu mekai tepset-teper. Yamaji tangar kin dak-a kasa ji inyaktsü marendaker aser manger mesangwa tsüngda nung jena oa doker alir.
Yamaji taoba mapang küm ishika sü-ia ogo, Dimapur nunga Railway station nung “Bomb” tesashi tulu ka aser ano tatsüka pila-a or ka ta pokdaktsüdang nisung aika taküm samaogo aser aika taküm lemtaa yirutsüba tu asenok ajaki ngua meteta lir. Aser iba tatalokba tu-a tesülen-ang “police intelligent” ajanga ashiba agi Muslim nunger kar ajanga iba mapa ya inyak südi ta temulung melemi bilemba karbo pua aruogo ta osangtem ajanga angashi.
Tanü osangtem ajanga angazükba agi Muslim nunger “terrorist” nisungtem tsüpudaktsüba telok kar “Caribbean” ta ser “Central South America” lenji aliba nisungtem Caribbean tzüyim kelenji “terrorist group” nisungtem tsüpudaktsüba telok tulu ayongteper aser nok-nü merangpong tesashi ammer rakzükraktema chiyonga jema jajaba nüburtem aika lir ta ashir. Aser itempurtem dangji “Caribbean sea-robber or pirates” tzüyim nung rakzükraktema jajaba nüburtem ta ajar. Parnok jagi kodanga mapa meranga meinyaker, saka parnok taküm suita alitsü atema tzüyim tulu ajanga shishilembartem shirnoki rong tulu nung oset-tsüset tapu ajak den chiyongtsü tapu aika bener oyaa alitang merangpong tulu tajung ammer oagi meketbanga amaker aser rongsen tulu bena aliba ajakji rakzüka bener oagi parnok taküm aser kibongtem mesüa alir. Item nüburtem jagi iba ama mapa tamajung nungji parnok taküm, tanela aser shisatsü ajak agi bendanga agütsür liyonga aor. Anungji item purtem dak nungjagi koda ser temeim aser taochi shisatsü adoktsü? Aser ano parnok chirtem dak nungjagi koda tali tsüngrem taochi aser temeim indang shisatsü ngutet-tsü? Saka parnok chirtemji-bo par tsüraburtem dang nungia khen agi tamajungba aser temeim taochi maliba “generation” tem dang adoktsü ta asenoki angateter.
Yamaji tanü-a “Nagaland Post” “Paper” osang kaket nung November 2 anogo 2017 nung tu amai shia angur, “New York Terror attack killed 8 persons,” New York yimti nung nisung tamajungtemi amakdang nisung 8 tashi tepset ta shia angur. Iba amaji osang kakettem nung tanü-a ilenji paikaji südaktsüogo aser kelenjia paikaji tepsetogo ta asüba ajakji Islamic state pukümertem jagi-ang inyaker ta nisungtemi temulung malemer. Yamaji parnoki nisungtem kwika tepseter aser kwika yirutsür item ajakji temeshi atema raraba “Holi-war” ta parnoki bilemer aser züngshir. Yamaji parnoki mapa tamajung inyaka nisungtem tepsetba ajakji temeshi mapa aser temeshi rara ta bilemba mapa tamajunga ta asübabo ajak inyakmar aser parnoki pastortemi “allah allah” ta shia parnok tesenteper ajak mulungjang nung tesayuba tai apuoktsür aser tamajung inyaktsü-ji nisung shia nem tasü ita kümdaktsür ta asenoki parnok mapa ajanga jungkai adokba jangja jangja angur.
Iba amaji tanüa parnoki asenok Khristantem aika tenükmerem agi pua bener oagi tesem kar nung tangartemi mangudak tesüngmangtsüka rishikangshia taren kümteta nokdakdaktsür aser tesülen teka pereptepa alenteptsür kelen parnok temokok agi ali nung tsüketa mendaktsür aser “pistol” merangpong tilala agi parnok tekolak nung ajenloktsür aliba mapang parnok rongnung tanishir kati “whistle” tapuba ola ka fri-i ta apuloktsür külen ka khen, ka khen ta kasetyonga aoba “whatsapp” ajanga nguogo. Aser ano karbo mezüng amatu pua bener aruagi taren kümteta nokdakdaktsür kelen parnok teka tesülen pereptepa alenteptsür aser tenük sü tanak agi naibangtsüyonga aor, iba sülen tanükertemi parnok tetsüng agi ali nung laoa ajem moktsür. Iba sülenji ali nung merepdaka akadang noklang nok aser pu “axe” techira agi parnok temokok agi shir tetsüng langlen-ji lepdoktsüdang ola tulu adoka asadena alidang ano teperem nung lepoktsür aser idangji ano ola tuluba adoka azü tesüngmangtsüka jenshia arür-a alidang parnok ku “hair” nung tu ajeba arua ammer tekokg tu atanger, idangji shirnoki tekong atanger iba mapang nung tu tasürtem temang nungi azü tesüngmangtsüka jenshia nongteta adokdang talepertem dakji azü tu rükloker, iba mapang nungji parnok-a oho-i, oho-i ta ola adokba angashir, iba sülen-tu-ang tasürtem ola sashia adokba tu anena doker. Iba sülen tu nisung tepsetertem tu parnok süoshi nung azü agi kanga mejungi jembanger noklang nok aser pu “Axe” temtua azü agi mezübanger “pelangbanger” parnok tapupang nung apuloker oyaa angudang asenok tenük agi anguba mojingji itemji lir ta asükshijang meronga repranger. Iba ama mojing maparen tamajung inyakdangjiang parnok jangra atemer aser temulung achir ta parnok yimya nungji reprangteter. Iba ama mojing maparen inyakbaji “camera phone” ajanga tangoker kelen alimasanger ajak aoksadakja aser tsübudakja alima ajungaleni prokshir, iba tetezüji parnok kübok tashi angaa malirtembo yamaisa bendanga agütsütsü ta asüba tatishitsü lir ta ashir. Aser iba ama tetsübutsü noksatem ya WhatsApp nung asenok aikati ngur alitsü ta amanger, aser ibai shidakba nung atalokba mapatem lir ta amanger. Ni bilem nung iba ama noksa ya angudang, temulungjang ilartembo sü-chia aotsü südi ta bilemer. Iba ama mapa tamajung inyakertem dangji “I.S. Islamic State pukümertem ta ajar, aser item Islamic State pukümertem dangji asen tenük agi anguba mojing ta ajatsü akok. Aser ni kü nükla dangi yamai aruba ka shisemer, oda alima tatembang kati arudang asenok Khristan-temi item denji rara tulu ayonga parnoki tanü amshiba nok-nü-aser merangpong tulu amshia rarateptsü mapang agi bener arutsütsü. Idangji asenok nisung shia renema alitsü atema ayongzüka atar, aser iba anogo nungji tanü tamangertem ya aika tanga tamangba yimsü dangi meyiper alitsü ta temeshi laishibai ashir. Asemteper aikati kanga meranga asemer, saka kari tang takok angur ta ashiba amatu tanübo yamai khen agi matsüngshie alitsü amai liaka tatem nung asenok karbo tanga tamangba yimsü dangi meyiper alitsü akok aser tamalen shiyonga aruba nisung tamajungpur tem denji külemi mapa inyaktsüsa küma doker lira tatem rara nungji Khristanpurtemi item denji raraa atemtsü. Anungji asenoka koba telok nung adentsü mapangi bener arutsütsü asünungji renema alitsü atema ajak dang ayongzüker, temoatsüba tsüngremi tazünger aser tangashir ajak moajangma. Amen.
N.P:- “English” oshi agi P.T.O tetezü “Please Turn Over” ta “paper page” tatemlen amshir. Iba kasaji asen Ao oshi nunga züluyonga orr kaket tapak tatemlenji Yimlibilema Tip kelenji Meyipang ta amshitsü akok. Anungji tatsüba agi, Y.T.M ta amshi nung ajungtsü ta kü tangatetba ka shidanger.
You must be logged in to post a comment Login