Iba lima nung nisung tapu ana indang tatsüka rasaa shiner

~  R.Imkong.

Mezüngpuba nung temulung tindang, temerük aser tangatetba tajung aliba nisungtem indang tatsüka shiner, item nisungtem jagi lokdiliba tapu ajak nung pa mesüra la tangatetba shisatsü temerük aser tesüngjem agi telokji tenzüker. Item amala nisungtem ya kanga “kurua” ishika tang angutsü, yamaji item amala nisungtem aliba ajanga tang alima ya tepur jungdaktsür; ashi item amala nisungtemji asen lokdiliba nung mali mesüra medensem ka asü asübo tanü asenok lia aliba lima ya “satan” mesüra shiruru lima ka mesüka lila ta bilemer.
Tanapuba nung nisung tamajung, oda ashitsü agi tamagitsü agi sünga aliba purtem kar lir, item nisungtem yagi loktiliba tapu ajak nung pei sasa pei-jiang chichiba nisung ama bilema jembir aser inyaker. Tetezü nisung karibo tangar nisungtem ya khen agi nisunga ta mezüngshir aser pa mesüra la tangatetba nung alimaji bener aotsü meranger. Item amala nisungtem dangji “satan” mesüra mojing zü nung yangsemba nisung ta ajatsü temsüa lir, kechiyong mojingi nisungtem dangi odi odia sayua marur, saka nisung kar mulungjangi ir mapa tamajung tapu aika inyaker ta rajemtsüla. Teti agi lokdiliba tapur ajak nung karibo lokdiji raksatsütsü meranger aser medemertem mulungjang yiruja jembia inyaker. Tatishitsü agi yimtsüng ka nung yangyu-zünga tenteta akadak maparen tapu ajak inyakyonga aor, saka tang temalen shiyonga aruba tamagitsü nisungtem, shirnok ajanga lokdi ka nung teraksa jenti adokdaktsür, item amala nübu tu dena alidak mero-meru, ampangyim aser kelak-kübong yimya jagi aika mulung yirutsür. Anungji karibo ashir, asen telok nung pa mesüra la dena lirji nibo madener mesüra nibo maruli ta shia tanem tanemi ka khen, ka khen ta atsüngzüka aoba ajanga telok tu khen agi jangratemsü maliba lokdi ka kümdaktsür. Tatishitsü agi Shi aser Ango aon nung metsü agi manang chitetba ama kümdaktsür, tetezü shi aser ango aonji tenüngbo tulu aser tajung, saka kecha jangratemtsü mali mesüra maket kümdaktsüba ama, lokdi ka nung teronem tajungji samaa odaktsür. Aser item amala teraksatsür nisung jagi tangartem takoksa tia ajuruba angudang pei mulung nungbo tsüngmok atena pelar, aser pei tang jungle-bo kechi aliaka ta pa mesüra la shisatsü maparen agi sayur. Saka par mesüra lar medemer rongnung kari mapa tajung inyaktetba ajanga tenüng tajung konang bener arura iba nungji parnoki mepelar, saka tenük merema mekok “achi”, mekok aji tenzüker aser itemji sensatsür, “yangi shirong aser tsükmenatsü tamen tejep otsü indang tu bilemteter”. Aser ibala mesükba maparen ya alima maparen nung tang ataloker masü, saka Arogo ka aser idakji sendakloka aliba kongsang tapu ajak nung iba timtem ya ataloker, tetezü mojing maparen ya tapu ajak nung dena alir ta rajemtsüla. Oda asenok ajaki meteta aliba laishiba otsü nung shia aliba ama, yisu nütsüngtem rongnunga iba tanüla tamajungji dena aliba ajanga Yihuda Iskariot-i mapa tamajung inyaker külen joko telutep majung aküm nungi, kechianga mesayangi pa sasa apiteta suseta asüba medem tu kenübo tamajungertem tu timtem tesama tulu ajurua pei sasa mapa tamajung kar inyaker pei takümji tempangtsü menua mali ta shisemer.
Tera metetba shisatsüji lendong tulu nung lir:- yangi nüburtem rongnung tekümdangtsü o ka shisemer, asen nüburtem rongnung karibo meteta mali ser nung kanga junga shia meteter ama sayur, aser ano karibo mangu ser nung pai-i ang angu amai jembir, aser ano karibo pei sasa tonga maka ser nung kanga junga tongteter ama sayur, aser ano karbo matu malem shisatsü tena lir ser nung kanga shia meteter ama sayur, aser ano karibo pei sasa tila kata meyinyakteter ser nung kanga junga inyakteter ama sayur. Ibala ama tangatetba aliba shsiatsü-ji tarutsü mapangtem nunga lendong tulu nung nokdaka lir ta metet-tsüla.
Mozü mora amshiba tsütsülen tekümdangtsü olen kar shiner, nisung karibo pei sasa pei dak temulung kanga alemer, aser mozü mora amshir mongijilo air, saka shidakba nungbo pai mesüra lai mozü amshiyim junga meteta maka ser nung pei sasa pei-ji Doctor, Nurse, Pharmacist, Compounder akümer aser mozü mora aiblena zülutsür, aser ashir, iba mozü achiba aser ajemba ajanga nü tashidakji junga doktsü ta ashir. Saka tesülen lendong tulu atalokba aika ngua aruogo. Aser ano karibo “kobiraji” teka sempet junga meteta mali ser nung, kanga junga metet ama shiranger amala mesüra manem tsünemer kar dak teka ia kanga junga yanglutsüogo ta shir sen aika meshizüka bener oadoker, saka tesülenbo item amala dak tu timtem lendong tulu ataloka tasü tama tia ajuruba asenok karibo ajangshir alitsü südi ta amanger. Saka tarutsü mapangtem nung item maparen tamajung inyakertem dak atakatem ajurutsü anendaka lir ta metet-tsüla.
Aser ano nisung karibo alima otsüren junga meteta maka ser nung, kanga junga meteta lir ama bilema paper nung zulutsür, saka tesülen iba ken o nungji tashishitep tulu adoka senchi menche tulu achiba nüburtem rongnung atalokba ngua aser angashia aruogo. Iba ama maparen ya kanga tekümdangtsü aketba maparen asünungji ajaki süoki ia bilemdanga inyaksangshi nungbo timtem tulu nungi jenbua litet-tsü ta rajemtsür.
Tang temalen shiyonga aruba amaji asen Ao oshi-oben jembiba nung süale mesüra paper nung zuluba süale, pei mulungba aser angatetba nung “serisekena” zuluba agi paper azüngertem aikati item ojangtem tetezü-ji junga mangateti azünger aser ibaji ajanga asen Ao oshi nung teraksa jenti adokdaktsür.
Tatishitsü agi asen Ao lima nung 1956 nungi 1958 küm yimtsüng “grouping” südakja tamajungtiba anogotem asen tsürabourtemi ajurua aruogo, aser “Indian armies” kübok rishikangshia aruogo, iba mapang nung asen nüburtem kanga “okrongseta” lia aruba tanüa asenok aikati bilemteter. Saka kari paper nung zuludang okronga ta zulutsü melena “Rokronga” ta zuluba angur, aser ano karibo okrongseta alirtem ta Tir Yimyim dt. 4.4.18 anogo nung olemsabang nung zuluba ngua aruogo. Anungji asen tetsü-tebou mapang nungi jembia aruba ojang taret, tetezü tulu aketba ojangtem ya pei jembinütsü jembia zulutepba angudang kanga sasaa bilemer, anungji item ojangtem ya meraksali arungma. Kodangsa asen Ao oshi-oben ya junga mangateti pei zulu-nütsü zuludir, tanem tanemi asen Ao oshi ya kanga metsünga ret-reta amshia jembiyonga aruba tu mela mela samaa aotsü ana nung lir ta metet-tsüla.
Tatishitsü ojang kar tsünglanglen agütsür:-
Asen tetsü tebou mapang nungi jembia aruba ojangtem
1. Rentinü
2. Tsürenseta
3. Kaket shisatsü bushiba
4. Okronga, okrongseta Tanü asüng kari puruteta jembia ojangtem
1. Enti nü
2. Tsüremseta
3. Shisaliok “bushiba”
4. (a) Rokronga
(b) Rokrongseta
(c) Okongseta