Ibai ‘Secularism’ o ‘Communalism’ na raraba mapang lir: K.Therie

Dimapur, Sept. 27 (TYO) : Tang Nagaland nung Congress purtem rongnung meputep adokba ya yimten tangatetba ana tsüngda timtem adokba maparen ka lir, ibaji ‘Secularism’ o ‘ Communalism’ na tsüngda rarar asütsü, ta Nagaland Pradesh Congress Committee (NPCC) tir Wb.K.Therie-i metetdaktsüogo.
Iba yimten tangatetba ana ya ka Indian National Congress teloki 1885 küm nungi benshia arur aser ka 1925 küm nungi Rashtriya Swayamsevak Sangh (RSS) teloki benshia arur ta paisa metetdaktsü.
Yimten tangatetba ana rongnungji pei tangatetba yari shimteta anidaktsü asoshi senso shia pei temeten lir ta paisa ashi.
Iba tangatetba ana nükjidong indang nenshia ashidang, Congress teloki India temeten asoshi nokdaker aser senso shia nüjiso anguba taküm ama sadoksadoka aser aremzüktepba alitsü aser India temzüng nung aliba ama linük nung aliba rongsentemji sorkari reprangtsü (Socialism), tamangba yimsü koba amangnüdir amangtsü (Secularism) aser nübortemi mulungba yimten akümtsü (Democracy) aser India yimli aser telongjem asoshi inyaktsü tangatetba nung akangakanga nokdaka lir, ta Therieisa metetdaktsü.
Ano, külen Rashtriya Swayamsevak Sangh (RSS) nükjidongji akhidang nungi inyaktsü bilema aliba ama tangHindu nunger lokti nung telemsa adoker sükshia aliba ya longjemdaktsütsü aser ibaji dang Bharat küma linük asentenshiba mapa ka asütsü ta parnok temulungtetba lir. RSS nükjidong tulutibaji Hindu Rashtra sentsüwangshidaktsütsü asoshi lir, ta paisa metetdaktsü.
Tawa anogo asemnü monga RSS purtem den BJP Union Ministers’ conference amongba aser Union Minister-temi pei pei report renemer RSS HQ nem agütsüba jagi BJP telok ya RSS teloki anir ta sayur. BJP ya RSS nung political wing ka dang lir aser India ya Hindu nungeri amokbanger lir anungji India nung Hindu yimsü dang alitsüla ta parnoki bilemer ta NPCC tirisa metetdaktsü.
Congress telokibo linük nung pei amangnüba tamang yimsü amangtsü asoshi senso shia temeten alitsüla ta asüba tangatetba nung nokdaker saka senso shia pei angatetba nung nokdaktsü temeten lir, anungji yimsü ka dang ayutsüla ta nokdakertem sülen aotsübajia pei mulung, ta K.Therei-isa metetdaktsü.