IGNOU indang 33buba Convocation agiogo

Kohima, Tsüklai/February 18, 2020 (TYO): Capital Convention Centre, Kohima nung February 17, 2020 Hombarnü Indira Gandhi National Open University Regional Centre Kohima indang 33buba convocation sentong agia liasü, ta sangdong ka ajanga metetdaktsü.
Iba convocation sentong nung Kohima Regional centre kübok stream balala nung master degree 447, bachelor degree 142, diploma 128 aser certificate 103 densema graduate asür kaketshir 820 nem degree agüja liasü.
Sentong nung Regional Director, Dr. T. Iralu-i osang tatsüka lemsatepba mapang lai, IGNOU Kohima centre renloka aoba indang metetdaktsü aser lai ashiba agi, University indang 33buba Convocation nung M.Phil aser Ph.D. research degree ishika densema Degrees, Diplomas aser Certificates ajak agi 2, 31,622 kaketshir nungi linük ajunga nung prokshia aliba aser bendanglen kong Ph.D 90, M Phil 19, Master’s Degree 91,588, Bachelors Degree81,408, Diplomas 41,275 aser certificates 17,253 densema lir, item nungi takok angur kaketshirtem nem degree certificate agütsütsü.
Additional Director & HoD, Directorate of Higher Education, Dr. Apeni Lotha-i ashiba agi, iba university tenzükba mapang nungi shisaliok temaba renloka odaktsütsü atema shilem tuluka agia arudar. IGNOU-i atsülangtsüba service ya India kiia atema dang masü saka bendanglen tesem balala ajangzükdaktsütsü atema lir. Lai, study centre amenoktsü atema tenokdangba/tetsükdaktsü balala ajuruakasa, Nagaland kübok district ajak (11) nung study centre amenoktsüogo.
Dr. Apeni-isa regional centre dang subjects aser programmes talisa M. Phil aser Phd programmes, tourism studies, organic farming, sericulture, farming poultry, bee keeping, nutrition aser child care aser waste management tem lapoktsü atema ajungshi, ajiasünungang tarutsü nung metsükdaktsü/timtem majurudaktsütsü mechi tang nüngdakbatem agi peridaktsüba maparen nung centre-ia shilem ka agitettsü akok.
IGNOU ya reju ka lir, kong shisaliok bushitsü maongka magur kaketshitem, parnok nüngdakbatem peridaktsütsü atema maongka agütsür. Iba reju ajanga wadang balala nung shisa luyim bushiba yimya balala ajungkettsütsü asoshi maongka agütsür, ta laisa shisem.
Maneni, Dr. Apeni-i jembiba mapang lai, kaketshirtem aser learners temi ajangzüktetba atema tenüngsang agütsü aser parnoki kümsa küm anagazükbatem tajung nung benshitsü asoshi ajungshia liasü.

You must be logged in to post a comment Login