India, ASEAN linüktemi kiralongra anema longjemer raratsü

New Delhi, Aenjeti (January) 26 (Agencies): Yangtepnü ASEAN linüktemi South China Sea mangatetep onük nung densema aliba linüktem tsüngda tiyongsüi ia inyaktsü bangjem, iba den külemi India aser ASEAN linüktemi alima nung kiralongra anema longjemer raratsü bangjemogo.
New Delhi nung India-ASEAN Commemorative Summit nung India den ASEAN linük 10 nungi tongti lenirtemi shilem agia liasü, iba sülen parnoki ‘Delhi Declaration’ sangdongogo.
Delhi Declaration nung South China Sea atema ‘Code of Conduct’ densema lir. Iba onük nung China-i Brunei, Malaysia, Indonesia, Philippines aser Vietnam linüktem den mangatettep adoka lir.
Kaket tapak 7 declaration nungjisa yimjung ajungkettsütsü, tesünep aser security alitsü, tzüyim nung sadema senzütsü temeten aser iba tesem adena tayimtsü sadema senzütsü densema lir.
Ibaji International law, 1982 UN Convention nung Law of the Sea (UNCLOS), aser International Civil Aviation Organization (ICAO) den International Maritime Organisation (IMO) indang standards aser parnoki benokbatem den tapet asütsü.
Declaration nungji “Iba dak sendakba nung South China Sea (DOC) nung linüktemi Code of Conduct benshitsü aser South China Sea (COC) nung Code of Conduct ji tekaraba nung mapa küma inyaktsü,” ta shia lir.
Yashi ASEAN lenirtemi Ato kilonser, Narendra Modi den senden amenba mapang nung India-i Indo-Pacific region nung tesünep aser security alitsü atema shilem tajung agiba atema tenüngsang agüja liasü.
Ato kilonser, Modi-i linük tsüngda tensendaktep senden balala Myanmar State Counsellor, Aung San Suu Kyi, Vietnam Ato kilonser, Nguyen Xuan Phuc, Philippines Tir, Rodrigo Duterte, Thai Ao kilonser, Gen Prayut Chan-o-cha, Singapore Ato kilonser, Lee Hsien Loong aser Brunei Sultan, Haji Hassanal Bolkiah nunger den mena liasü.

You must be logged in to post a comment Login