India o NSCN-IM na tangatettep yagi telemsa tali adoktsü : NNC

Dimapur, August 22 (TYO) : Tan August 3, 2015 nü Delhi nung India sorkar o NSCN-IM telok na tsüngda tangatettep yimjung ken o renemba ajanga ya Naga yimten tebilemtsü akoktsü melen Naga nunger rongnung dang masü saka Naga nunger o India sorkar na tsüngda telemsa aser mulungmelemtep tali adoktsü ta tanü sangdong ka ajanga Naga National Council (NNC) nung tadong tir, Wb. Thepushuyi S. Keyhoi metetdaktsü.
Pai iba o ya Naga yimten tebilemtsü latettsü asoshi India sorkar tenüng nung Naga nungertem den jembir Wb.R.N.Ravi dangi züluba shidi ka nung metetdaktsü.
Naga nungetemi parnoka kin ka ama külemi yimten ka kübok linüba agi 1918 küm Naga Club tentet aser parnoki Naga nunger ajak tenüng nung 1929 küm Simon Commission dangi Naga nungerbo India kübok masü saka parnoka balaka yimten ka kübok alitsüsa tokjang ta zülu aser yamaji Government of India Act 1935 latetba mapang Naga lima “Excluded Area” kübok yutsü ta NNC lenirisa ashi.
Iba sülen 1946 küm Naga Club agi Naga National Council (NNC) ta melener Naga yimten balaka lateta alitsü asoshi inyak tenzük. Iba mapang, 1947 June nung Assam Governor Sir Akbar Hydari den ” 9 point Agreement” yanglu saka ibajia mapa kümteta moutettsüsa aküm nungji Naga nunger lenirtemi July 19, 1947 küm Delhi nung Mahatma Gandhi ajuru aser idangji Gandhii Naga nungertem dang, ” Nibo Naga tenemji kü meyonga ta bilemer aser Indiaji Naga nunger meyonga ta bilemer, saka nenoki yamaji mebilemra, ken o ji yangji anentsüla. Naga nunger yimten nüjiso angutsübaji temeten lir,” ta metetdakja liasü ta Ravi dangi züluba shidi nung NNC lenirisa ashi.
Jawaharlal Nehru-ia “Tribal Areas” ta asübaji India nunger lushia masü aser tangar bendanger lushia masü'” ta shia lir. Aji oda, British nungertemi India toktsür maodang, Naga nungertem ya “Crown Colony” ka kümer alitsü asoshi shidanga liasü. Item kulitem jagi Naga nunger ya yimten nüjiso angutsü temeten lir ta sayur ta NNC lenirisa metetdaktsü.
Jawaharlal Nehru-ia “Tribal Areas” ta asübaji India nunger lushia masü aser tangar bendanger lushia masü'” ta shia lir. Aji oda, British nungertemi India toktsür maodang, Naga nungertem ya “Crown Colony” ka kümer alitsü asoshi shidanga liasü. Item kulitem jagi Naga nunger ya yimten nüjiso angutsü temeten lir ta sayur ta NNC lenirisa metetdaktsü.
Iba jagi Naga nungertemi 14th August 1947 nung “Naga Independence” anogo sangdong aser ibaji shitaka ta jangjatsü atrema 1951 küm Plebiscite ayongzüka agi aser idakji Naga nunger 99.9% -i Naga independence pu sema nokdak. Ibayongji, Naga nungertemi India nung agiba mezüng aser tanabuba election 1952 aser 1957 küm election nung kenyongi shilem magi süidaktsü.
Iba sülenji India sorkari Naga nungertem mesüzüka 1960 küm 16 Point Agreement yanglu aser 1975 küm Shillong accord yanglu saka item jagi Naga nungertem rongnung telemsa tali adokdaktsü ta NNC lenirisa metetdaktsü.
Anungji, tanga NSCN-IM kija den Naga yimten latettsü renemba jagi Naga nungertem rongnung telemsa aser India o Naga nungertem na tsüngda mulung melemtepang tali adoktsü ta paisa metetdaktsü.
” Iba tebilemtsü onük ya nü dang asüngdanga zülur, kechiyong ano onoki mezüng Naga yimten nüjiso asoshi apusodang ayimtenba ola ” Onok kija tokjang” ta asüba nükjidong nungi pilatsü renema mali, ” ta NNC leniri Ravi shia zülua lir.