Japan nung tsunami tzüsem metre 30 arutsü takzütetogo

Tokyo, November 18 (Agencies) : Küm ishika sülen Japan nung tsunami rongnung tulutiba ka (metre 30 talang) arua linük anüolentip tsütsü iba tzüsem jagi teraksa adoktsütsü takzütetogo, ta Hokolbarnü osangbenertemi metetdaktsü.
2011 küm Fukushima nung atalokba ano temulungjang nungi metugui aliba mapa, iba asetkong tesem nung iba lendong arudang jenbutsü atema mitsatem, tzü nokdangtsü atema atsü tashi tait aser tejenokdak kitem renemtepdar, ta Efe osang ajanga metetdaktsü.
Nankoku tzüküm nungi kilometre ka majung pilar aliba Kochi prefecture nung lendong mapang jenoktsü atema mitsa 90buba yangludar.
Tsunami aruba mapang ajendang yaritsü atema tzü nung pongdaka ayuba capsule mesükba oset ka anaben atongtepa asüba mitsa nung julokja lir. Iba mitsaji metre 20 talang aser yangji nisung 362 jenoktettsü.
“Iba tesem nung lendong mapang nüburtem jenoktsü tesem ka nüngdaker kechiba süra nisungtem atsüktsü aser jenoktsü atema yangji tenem mesüra ki talang aser ajungketa aliba tesem ka tanga mali,” ta Nankoku city council nung risk management department tekolakba, Manabu Nomura-i rasaa ashi.
Lendong arudang nüburtem nem metetdaktsü atema iba mitsa kolak nung tsüngtsüng ka inoka lir. Iba tsüngtsüng anasa bedsheets, diapers, tanur atema milk powder, tzü aser chiyungtsü yuja lir.
Iba mitsa ya ali telunglen metre 14.5 lua amenloka yangluba lir aser ibaji ki punguben atongtepa asüba mesüka lir. Iba tamendakdak jagi ki rangben soter. Ano mitsa karbo ali telunglen metre 39 tashi lua amendaker yangluba lir. Item mitsatem ya tsunami tashi tait jagi nungpoka maittettsü imlar.
2011 küm Japan anüdoklentip tsütsü menoknok tokuben tashi anokba ajanga tsunami metre 15 arua liasü.
Scientist temi ashiba agi, iba tesem nung menoknok Richter Scale 8 mesüra 9 nung anoktsü ta noklang nung shilem 70 tashi jangjaogo aser item menoknokji taruba küm 30 tsüngda Nankai nungi tenzüktsü. Iba lendong nung nisung 323,000 asütsü, ki million ana dak tema samatsü aser linük rongsenkettsüng küm ka indang budget dang nung anasü agi akoksatsü.
Kochi prefecture nung nisung 720,000 shi alir aser lendong jagi iba tesem nung tamajungba kongshitsü. Anungji küm ka indang budget nungi noklang nung shilem 10 nüburtem kümzüktsü maparen atema amshidar.
2011 küm atalokba lendong nung nisung 20,000 asü aser Japan anüdoklentip tsütsü anüdoklen aliba nüburtem nisung 470,000 tesem balalai prokshi. Aikati lendong arutsü metetdaktsüba mamangba agi mejenshii ataba ajanga takoksa tali ajurua liasü, ta Nomura-i ashi.
Japan nung menoknok kanga bulua anoker kechiba süra iba linük nung ‘Ring of Fire’ lir.