JD(U)-i Naga yimten tebilemtsü atema Delhi nung sentong agitsü

Kohima, Chiteni (July) 3 (TYO): Indo-Naga yimten tekaratiba nung angatetteptsü atema JD(U) Nagaland-i Chiteni (July) 9. 2018 nü Delhi nung sentong ka agitsü.
Bodbarnü Kohima nung aliba Ura Hotel nung osangbener senden ka nung JD(U) Nagaland president Senchumo (NSN) Lotha-i iba osang metetdaktsü.
Senden nung JD(U) Nagaland chairman Y M Humtsoe dena liasü aser NSN Lotha-i ashiba agi, 7 Jantar Mantar Road, New Delhi nung aliba party head office nung anepdang 11:30 ako nungi lungkak aitba sentongji tenzüktsü.
Jaya Prakash Narayan ajanga Indo-Naga ken o ya Janata party den mezüng nungi sendaktepa lir, kechiyong 1964 küm ceasefire tenangzüktep sülen Narayan-i Bimala Prasad Chaliah aser Rev Dr Michael Scot na den ‘peace mission’ tentet, ta NSN Lotha-isa metetdaktsü.
February State Assembly Election mapang onok manifesto nung nangzükba ama lungkak aitba sentong agitsü. Onoki manifesto ji election yimyim ka ama dang mayutsü saka Naga nungertemi tekaratiba nung Naga yimten latetnür ta onoki angateter aser iba atema onoki rongshitsü, ta paisa ashi.
“Indo-Naga yimten ken o olemtepertemi Naga nunger ajaki agizüktettsüsa telemtetba ka agitsü ta JD(U)-i tamang akar. Iba tangatetba nung olemtep nung adenertemi tekaratiba nung yimten latettsü atema onoki rongshir, kechiyong mapang menuba ajanga khuret ang talila bentsür arutsü” ta paisa shisem.
JD(U) National President Nitish Kumar-ia Naga yimten tebilemtsü atema süoki ia bilemtsür aser lungkak aitba sentong agitsübaji pai ashiba lir, ta NSN Lotha-isa metetdaktsü.
Centre nung NDA sorkar akümba sülen Prime Minister Narendra Modi-i ita 18 tsüngda Naga yimten latettsü ta metetdaktsü ta JD(U) general secretary Kitoho Rotokha-ia ashi.
NSCN(IM) aser India sorkar tsüngda Luroi (August) 3, 2015 nü Framework Agreement agi aser Prime Minister Narendra Modi-i taoba sorkartemi iba ken o atema telemtetba ka magiteti aru saka par sorkaribo mapang tatsüka tsüngda telemtetba ka agiogo ta alima dang sangoktsü, ta Rotokha-isa metetdaktsü.
Ajisüaka, tang tashi Framework Agreement ji asangsang nung mataloki lir, anungji onoki PM dang pai nangzükba ama mapa inyaktsü ayongzüknür, ta paisa shisem.
JD(U)-i Indo-Naga yimten olemtep nung adener ajak den osang agitepdar aser Parliament indang Monsoon session nung iba onük benoktsü imlar, ta paisa ashi.
Lungkak aitba anogo nung parnoki Prime Minister mesüra Union Home Minister nem tezüluba ka agütsütsü, ta JD(U) general secretary-isa shisem.
Naga yimten latetba nung Naga nunger aliba tesemtem madentsü ta asüba onük atema osangbeneri asüngdangdang, NSN Lotha-i “olemtep nung adenba teloktemi Naga nungeri agizüktettsüsa telemtetba ka agitsü ta onoki amanger. Iba teimla nung iba ken o parnok ket nung yutsür” ta langzü.
“Onoki telok balala den ajurutepa sensaksemogo aser parnok akhangba onük ajak ka akümtsü aser agizüktsü ta onoki bilemer” ta paisa shisem.
Tang olemtep ana tashi agidar saka tatem nungbo telemtetba ka dang agitsü ta onoki imlar aser Chiteni/July 09 nü JD(U) sentongjia telemtetba ka atema lir, ta Rotokha-i ashi.
NSCN (K)-i Centre den ceasefire raksaogo saka parnokia tanaben olemtep nung adentsü imlar. Parnok den tongteptsüba kanga tongtibang saka Naga telok ajak shilem agitsü atema atatepdang tetsükdaktsü ang bener arutsü ana nung lir, ta NSN Lotha-i ashi.
Nagaland nung PDA sorkar nung yariteper ka ama JD(U)-i B P Chaliah, Jaya Prakash Narayan aser Rev Dr Michael Scot nungertemi ‘peace mission’ asoshi bendanga inyakba atema memorial ka yanglutsü tebilemba benoktsü, ta paisa shisem.
National Citizenship Bill 2016 atema paisa olen ka ashiba ashi, “National JD(U)-i iba bill magizüker aser State Unit-i iba tangatetba nung noktaka lir. JD(U)-i North East nungertem atema bilemtsür aser iba tesem nung alirtem tim metemdaktsütsü.”
School Education Department nung Adhoc Teachers-2015 batch-i tang lungkak aitba atema asüngdangdang, “Iba onük ya PDA sorkar akümba sülen adokdaktsüba masü saka taoba mapang nungi liasü” ta JD(U) lennirtemi langzü.
“PDA-i akokba tashi khuret koktettsü merangtsü. Department-i mapa inyakba asenoki pelaa agizüktsüla aser state sorkaria tesayurtem atema bilemtsür. Ajisüaka, lungkak aitba tesayurtemi kechi takoktsü aser kechi tamakoktsü angatettsüla” ta parnokisa ashi.